Tegin katset. Pidin ühe poisiga kokku saama, aga ma teadsin, et ta on must lühem. (mingi 4-5 cm) ja nimme panin kontsasaapad jalga. Lisaks veel ülinaiselikud riided selga (ala vööga mantel, kitsad teksad, pidulik sall). No ja saime siis kokku, vähe sellest, et tal jäi suu lahti, vaatas nii mõnigi teine meile järgi. Võibolla negatiivses mõttes, vb mõnes muus mõttes. Aga minu meelest nägime väga šefid kahekesi välja, sest ta selline mehelik ka ja väga armas oli.
Ja talle ei old see mitte mingi probleem, et ma tast pikem olen ja mulle ammugi mitte (miks peakski, me oleme ju lihtsalt sõbrad). Aga ta hiljem ütles ka, et talle väga meeldis milline ma välja näen. See oli minu nö. murdepunkt, et vabaneda kompleksidest lühema mehe kõrval. Küll olin sellest nagu vaimsel tasandil vabanenud, aga mitte veel tegudeni jõudnud. Ja nüüd seda enam ei ole mingit vahet, on mees lühem, sama pikk või pikem, seni kuni see tema jaoks probleem ei ole.