NiceLife, tahtsin öelda, et sa räägid täiega endale vastu. Ühest küljest ütled, et pole välja kujunenud kindlaid kategooriaid, aga ise jagad lapsed/noored täitsa vanuste järgi.. kategooriatesse vm. Noh, mina mõtlen nii.. kui ma olin 15, arvasin ma, et olen päris täiskasvanuliku käitumisega. Arvasin, et mina olen küll selline, kelle pärast muretsema ei pea, et rumalusi teeks.. ega ei teinud ka. Nüüd mõtlen, et emana ei lubaks ma ise ka oma last välja hulkuma, kui on hilja ja ta on alaealine. Kas te lubaks? Oskate ennast enda ema olukorda panna? Mina leidsin ükskord ema tugitoolist magamast ja mind ootamast, kui ma olin paraja käkiga hakkama saanud, telefonile ei vastanud, lubatud bussile ei jõudnud ja ilmusin alles öösel 3-4 paiku koju. Ja oligi jäänudki magama.. sinna tugitooli. Siis nagu jõudis kohale, et see ema süda tõepoolest valutab, mitte need piirangud pole pahatahtlikkuse pärast. Aga vanuse järgi ei saa tõesti midagi öelda.. no tõesti. Minu puberteet algas alles 16-17 aastaselt.. siis ma hakkasin käituma nii, nagu enamus 12-13-14 aastaseid käitub. Enne seda olin ma päris normaalne.