EEVA naistekas

just see ajaski vihaseks, et mina olen see kes tema juures käib, kulutan oma aega,energiat ja raha. aga noh, tegelikult ma seda riski teadsin juba algusest peale et see kõik võib raisku minna.

mul on enamus suhted olnud pikamaasuhted...pikim suhe kestis aasta, järgmine kaheksa kuud...ja ylejäänud on kestnud kõigerohkem kuu...
mõttetu närvide kulutamine arvan mina ...

Ausalt , mina ei toeta kaugsuhteid . Ma saan aru , et 10-20Km suhted aga Tallinn - Tartu suhted ei lähe kokku , kuna te ju ikka tahate üksteist nii väga näha ja siis alati ei leidu raha selle kõigejaoks ning tulevad probleemid . Minu arvamus .

Minul ei ole kunagi kaugsuhet olnud. Tegelikult mingil määral võib-olla praegu on. Me mõlemad elame küll Hiiumaal. Mina Kärdlas, tema veidi Kärdlast väljas. Meid lahutab umbes 10 km. Kuna Eesti bussigraafikud on sellised nagu nad on, siis ei saa me nii palju koos olla, kui tahaks, aga tegelikult see tunne, kui me paar päeva ei näe teineteist ja kohutavalt igatseme nagu kasvataks meie armastust.

Kuigi suhe sai läbi, ei kahetse ma midagi! Minu jaoks sobis see pikamaa suhe kuidagi. Mul oli aega enda jaoks ja oma sõprade jaoks ( ühiseid sõpru oli meil suhteliselt vähe) Võibolla kunagi teikib veel mõni kaugsuhe, aga praegu seda küll ei soovi .

Praegu on 3 kuud kohe pikamaa suhe tallinn-tartu (mina tartus siis).
ennem kui käima sai hakata sai tal ikka niisama külas käia ja nüüd üritab igahinnaeest nädalavahetustel külas käia. praegu kooliajal on raske aga eks suvel tuleb kõik tasa teha igatahes lootusi on vägapalju ja vahemaal ei tahaks suhet ära rikkuda. pean veel 9 ära lõppetama ja plaan ikkagi tallinna kolida.

Minul on ka praegu kaugsuhe, Rapla-Tallinn, mis on hetkel jõudnud varsti viiendasse kuusse, kuigi vahepeal oli lahkhelisid ja kokkusaamisega probleeme millal ma ta maha jätsin, kuid nüüd lubas ta ennast kõvasti parandada ja suhe läheb jälle edasi. Helistame iga päev ja kokku saame peaaegu igal nädalavahetusel.

Minul Tallinn-Saaremaa ja toimib juba kohe-kohe 3 aastat!

Kui mõlemad osapooled on nõus pikamaa suhtega ja aktsepteerivad seda, siis on see võimalik. Kui aga üks pool ei taha ja pillub vabandust vms, siis ei tule asjast midagi välja.


Minu kogemused näitavad, et kaugsuhe üle poole aasta ei toimi.

oleneb mislaadi suhe on_;)
minu meelest pikamaa suhe on suht enesepiinamine ja saab toimuda vaid armukese tasandil

Kui ma oma elukaaslasega tuttavaks sain, siis mina elasin Raplamaal ja tema Tallinnas.. vahemaa kuskil ligi 100 km..nägime peaaegu iga nädalavahetus..kuna käisin siis veel koolis ja raha ise ei teeninud, siis ema ei tahtnud raha alati anda ja siis mu kullake saatis raha mulle, et koos saaksime olla või siis tuli ise minu juurde..


Kui kooli ära lõpetasin, siis läksin Tallinnasse elama..elasime üle aasta eraldi..ja alles eelmise aasta oktoobri lõpus kolisime kokku..


Et kui väga tahta, siis ka pikamaa suhe toimib..kuid see oleneb juba paaris, kui kaua.

täpselt sama siin! kui on armastus,siis on kõik võimalik,arvan mina;)

Ma usun, et toimib:)Peamine põhjus selle uskumiseks on mu enda suhe ühe Tartu poisiga (elan ise Tallinnas). See toimib, sest räägime teineteisega palju (tunde) ja kirjutame. Igal võimalusel kohtume ning arvestades, et suvi tuleb siis... Ei mingeid piiranguid:P

Eks kõik sõltub inimestest. Kui algul ollakse koos iga päevaselt ja äkki tekib lõhe sisse, siis on oht, et see suhe laguneb, kuna on harjumus sees. Samas kui algusest peale on vahemaa sees, siis see polegi kuigagi määrav.

Minu vennal on suhe tüdrukuga kes elab üsna kaugel. Eesti teises otsas aga suhe toimib ja täiesti normaalselt. Varsti varsti saab aasta koos oldud.

Just astusin ühte sellisesse suhtesse.. Kutt elab minust 60 km kaugusel. Kord nädalas heal juhul kohtume. Muidugi nüüd tuleb suvi peale ja siis ilmselt hakkame teineteist juba rohkem nägema:) Aga kui asi sügiseni jõuab, siis läheb jälle niruks ära.. niu

Nii võtab sõna inimene, kes omab suhet vahemaaga üle 200 km. Vabandust ma ei taha kedagi solvata vms, aga 30-80km pole ju üldse suur vahe. Võrreldes 200km'ga näiteks. Jah see on väga kurnav ja raske, kui aus olla, sest inimest näeb ju suhteliselt harva, aga ka see ei ole takistaja. Olen vastu inimestele, kes koheselt ütlevad: See ei ole suhe jne jne. . Mis pidid kunagi naised tegema, kelle mehed läksid 2 aastaks(sõjaväkke) minema, ning selle aja sees ei näinud ? Jah loomulikult paljud läksid lahku, kuid oli ka ju päris paljusid suhteid , mis alles jäid. Olgu see selleks, räägin siis enda suhtest natuke.


Minu ja boyfriendi vahemaa on (nagu eelmainitud juba) 200km. Me tõesti armastame üksteist kogu südamest, ta on üleüldse esimene poiss keda ma tõeliselt armastan. See suhe on ka kõige kauem mul vastu pidanud(ja loodan, et peab veel kaua-kaua). Põhjuseks on suur armastus ja kindlasti just SEE, et elame üksteisest nii kaugel. Igatsus on suur, armastus on suur.. Ja kui kokku saame, oleme kui takjad, suudleme...kõik on nii hea.. Ei kujutakski muud ette.. Khmm..jaa tekib küsimus: truudus ? Jah me ei peta üksteist, sest me tõesti armastame üksteist, no tõesti kui "kepinälg" või "amelemise" vajadus nii suur, siis järelikult ei saa suhtes ollagi sõnu - koosolemine või armastus.. Oeh ma võiks lõpmatuseni vist siin rääkida, aga võtan siis lühidalt kokku : KUI ON ARMASTUS, SIIS ON KÕIK VÕIMALIK ! VAHEMAA EI OLE ALATI NÄITAJA !





(vabandan mõne sõna pärast, mis on ebasüntsed).

sama teema.. mul oli ka kutt Tartus.. püsisime koos üle aasta ja siis ilmselt kuna ma ei saanud Tartusse (olid igasugused lõpueksamid jne) siis tema vanemad ka ei lubanud teda.. ja siis tal tekkiski uus silmarõõm , mistõttu ta mu maha jättis.. kuid parem et ta ise lõpu tegi sest mina talle haiget poleks suutnud tol ajal küll teha(ma nägin juba et see lõpeb),kuigi ma siiani teda näha ei taha;)(..ja ta üritab ikkagi).

No Eestisiseselt pole vast nii hull. Minu kallis läheb arvatavasti juba augustis või siis septembris Austriasse Ma ei teagi, mis saab. Pole julenud sellel teemal eriti rääkida, kuna oleme suht väha koos olnud- 2 kuud. Samas kripeldab kogu aeg hingel, et kas siis on kõik või jätkame kuidagi. Samas suht mõtetu ju jätkata, ega ta sealt koju käima eriti tihti ei hakka. Oi kui valus!
Ükskord tunnistasin talle, et kardan õudsalt, et mis saab ja pakkusin, et võib-olla oleks lihtsam kui me praegu selle suhte lõpetaksime, kus me nii väga seotud veel ei ole ja on siis lihtsam. Tema arvates ei oleks see lihtne ei nüüd ega hiljem.

Oota , ta läheb siis täitsa Austria elama ?

Ei, aastaks.