EEVA naistekas

ja samas.. ma olen küsinud nagu nii igaks juhuks, et ega ma ei tüüta sind või värki ja siis ta on öelnud , et minuga on just hea rääkida janii , msnis

Ega väga pealetükkiv ei tohi olla..kui tahad alustada juttu, tee seda..aga mitte kogu aeg, vaid ikka siis, kui sul on tõesti, mida öelda ja millest rääkida..ja siis pead jälle veidi vahet, ehk see poiss ise hakkab sinuga rääkima..sest sinu viimasest postitusest saan aru, et ka tema ise on juttu alustanud..mitte küll palju kordi, aga ikka, eksole


Ma ei väsi kordamast, et tänapäeva noormehed on arglikud..Toonitan siinkohal ka seda, et muidugi mitte kõik, aga väga paljud..ei julgeta lihtsalt juttu alustada msnis, rääkimata siis silmast silma rääkimisest vms..vahel tuleb ise alustada, et näidata, et oled temast huvitatud. Mul on kogemusi, nendest võid lugeda minu teistest postitustest, kui oled huvitatud..aga see selleks. Igaljuhul, tahan öelda ma seda, et tuleb osata pidada piiri. Näiteks, olen ka mina armunud. Alustasin selle kutiga juttu, sest me polnud ammu rääkinud ning tal on vist siiamaani minu ees häbi (avaldas mulle purjus peaga armastust)..rääkisime siis veidi..leidsin tema ka facebookist ülesse..ja ma ootasin ikka nädal aega, enne kui ta sõbraks lisasin..sest ma ei taha, et ta arvaks "ma-ei-tea-mida"..Samas mul on aga sõbranna, kes käib sõna otseses mõttes pinda ühele kutile, ja ma ütlen sulle ausalt - mul on kahju kõrvalt seda vaadata, ma ei kujuta ette, mida peab see poiss veel taluma. Lisaks on see kutt öelnud ka minu sõbrannale, et sellest ei tule midagi välja..aga minu sõbrannat ei peata juba miski..ja selline käitumine on väga vastik. Nii vähemalt ühe asjaosalise kui ka kaasinimeste jaoks


Edu !

ma igaks juhuks pean siis veidi vahet ja lasen tal ka juttu alustada, kui ta seda muidugi teeb aga tänud pikapika kommentaari eest, see andis kindlasti väga palju juurde
muidu mu sõbranna ütleb ka, et ta on selline hästi tagasihoidlik janii, kuigi minu arust just ei ole xd

ma muidu nagu julgeksin juttu alustada janii, aga siis mulle hakkab juba tunduma, et ma olengi liiga pealetükkiv ja ma tõesti ei taha seda olla
muidu ta on praegu msnis ja ma ikka täiega ootan, et ta hakkaks kirjutama minuga, aga pole veel hakanud

ta hakkas minuga rääkima .. ja mitte kooliteemal.. me happpyy

Nonäed, "Anna mehele veidi hingamisruumi ja varsti on ta jälle su käte vahel" Tundub, et plaan peab paika. Palju õnne ! Mul on su üle hea meel, algus on ka tema poolt tehtud. Mingil määral vähemalt

heh .. aga natuke rääkisime, siis ta ütles, et läheb telekat vaatama aga eks ma hoian seda vahet veel ja üritan kõigest väest mitte pealetükkiv olla homme näen teda koolis

Teate mis .. ma pole küll mingi suhteekspert or smth, aga mulle tundub, et ma ikka ei meeldi talle midagi enamat.. ja siis .. ma korra mõtlesin, et ütleks talle, aga siis mõtlesin, et kui ma ütlen ja ma ju nkn arvan, et ei meeldi, siis rikun lihtsalt sõpruse ja ma pean temaga veel 12ndas klassis ka käima .. Aga samas, kui ma ei ütle, siis ma ei saagi vb kunagi teada .. ja ma olen nüüd suure valiku ees..
Tahan teada, kas ma meeldin talle või mitte, samal ajal rikkumata meie sõprust, mis on lühikese ajaga päris palju arenenud .. Me küll ei kohtu mujal, kui koolis, kuid siiski ...
Maitea, see tekst ilmselt on siin ülisegane, kuid kui keegi peaks midagi arusaama, siis võiks jagada kogemusi, nõuannet või midagi asjalikku
Aitäh

Ma saan väga hästi aru, mida sa mõtled ja tunned. Ma vaevlesin ka sellise asja sees ja ei suutnud otsustada. Arvan, et see oleneb poisist, kas rikub sõpruse või ei (kui sa ise tema vastust normaalselt võtad ja edaspidi temasse sõbrana suhtud). Mul oli nii, et ta sai ise aru ja küsis, ma tunnistasin üles. Miski halvemaks ei muutunud sellepärast, et ta siis teada sai. Pigem tekkis mingeid hetki juurde. See teadmine võib tal tekitada midagi sellist, et jälgib sind või mõtleb selle üle ja siis on näha, mis saab. Kui ta normaalne on, siis ta draamat sellise asja pärast ei tekita, et umbes enam ei vaata sulle otsagi. Soovitan igatahes öelda, siis ei pea piinlema. Kuigi ma ei tea, kas tasub nüüd kohe talle öelda või pisut oodata (ei tea, kaua te sedasi suhelnud olete, vb oled maininud, aga ma pole tähele pannud).

mm, tegelt ma vist isegi pole maininud.. Selles mõttes, et ma ei tea täpselt, missugune ta on, et kuidas ta seda võtab.. Ma arvan, et ma saaksin sellest üle ja suudaksin võtta teda sõbrana, kui ma talle ei peaks meeldima .. Aga ma just mõtlengi, et kuidas tema seda võtab, sest ei tea täpselt, ja pole nagu mingeid kogemusi ka.. Noh, suhtlemisega on nii, et mingi selle õppeaasta lõpus hakkasime tihedamalt suhtlema, äkki veebruarist või märtsist võinii ?.. Ja samas, see meeldimine tuli ka pikapeale, mitte kohe ühe hetkega ..
Aga ma ikka siin vaikselt mõtlen ja unistan ja loodan
Aga seda ma mõtlen ise ka, et ma ei julge kohe öelda, äkki hirmutan ta ära veel , sellepärast, et mulle on hakanud tunduma, et nagu minu juuresolekul on ta kuidagi tagasihoidlikum, kui muidu, kui mind just täitsa läheduses pole, siis on nagu julgem võinii , vähemalt ma ise olen seda tähelepannud

Siis suhelge natuke niisama, vaata, kuidas läheb, kuidas ta sinusse suhtub. Võid proovida teda ju välja kutsuda, esialgu näiteks mingi seltskonnaga. Lihtsalt muuseas "me lähme välja, sa ei taha tulla?" vms. See msnis suhtlemine pole tegelikult üldse nii hea, siis ei tea kunagi, mida arvata (Ja olen nõus, et liiga pealetükkiv ei tohi olla, vahepeal peab vahet ka pidama.)

selle väljaminemise kohta nii palju, et mul ei ole nagu sellist seltskonda, kellega niimoodi lihtsalt välja minna .. kus oleks minu ja tema ühised tuttavad ... ja nii oleks ka imelik, et "kuule ma lähen oma sõpradega välja, sa eitaha tulla?"

Mina uuriksin meeldimise välja vihjetega. Nt küsid kuidagi ettevaatlikult, et kas tal on keegi silmapiiril või et kas tema arust on koolis keegi väga atraktiivne tüdruk. Ja sa võid öelda ka midagi seesugust, nagu : "Sa oled mulle selle lühikese aja jooksul kalliks saanud." Sellist asja võib ka sõbrale öelda, vaata kuidas ta reageerib lihtsalt.

Mina soovitan sul soojalt veel mõni aeg oodata, enne kui talle tunnistad, et ta meeldib sulle..Ajaga jõuad ka enda tunnetes rohkem selgusele..Ma mõtlen seda, et siis sa saad olla endas ikka kindel, et see on tõsine meeldimine, mitte mingisugune selline tunne, mis paari nädalaga üle läheb. Tean jällegi omast käest. Mulle on meeldinud palju poisse, no mitte just meeletult palju. Aga minu 19 aasta kohta..nooh, ikka vähemalt 10 poissi. Ja nendest 9 on olnud sellised, kes on paari nädala/kuuga lihtsalt üle läinud ja unustatud. Aga see kutt, kes mulle meeldib nüüd, meeldib seda tõsiselt..ma pole sellist tunnet mitte kunagi varem tundnud. Aga mida ma tahan öelda, on see, et esmalt sa pead olema enda tunnetes täiesti kindel..et ei tekiks sellist asja, et sa avaldad talle armastust, siis hakkate käima ja mõne päeva pärast jätad ta maha, põhjendades seda sellega, et ta ei meeldi sulle, et said enda tunnetest valesti aru vms. Muidugi ei pruugi seda juhtuda, et nii tunned..aga saad aru, mida ma mõtlen. Sest mul on ka siinkohal kogemused. Sõbranna hakkas ühe poisiga käima, kellele ta VÄGA meeldis ja nad said käia ainult mõned päevad, kui tšikk kutile ütles, et kutt ei meeldigi talle..kui ma seda poissi nägin kooli peal, siis ta käis ikka mitu kuud ringi nagu muumia, kahju oli vaadata kohe..aga nooh. nüüd on see kutt sellest tüdrukust õnneks üle saanud. Et annan sulle nõu - oota ja vaata. Aeg näitab ka seda, mida see noormees sinust arvab..kuidas ta sinusse suhtub, kas ta annab ka sulle mingeid vihjeid selle kohta, et ka sina talle meeldid.


Teisalt aga. Liiga palju suhteid on olnud olemata lihtsalt selle tõttu, et pole julgetud rääkida oma tunnetest..kuigi tunded on mõlemapoolsed olnud..ja mina olen ikka seda meelt, et ükskõik, mida "teine pool" mõtleb pärast ülestunnistust, on juba tema enda asi..Ka mina valmistun rääkima sellele noormehele, kes mulle tõsiselt meeldib, oma tunnetest..sest, et kuigi me pole veel päris sõbrad, suhtleme mingil määral ikkagi..ja olgem ausad, südame põhja on jäänud see purjus peaga armastuseavaldus kripeldama..sest ma ei tea ju, kas ta mõtles seda tõsiselt või mitte..ja see tema pilk on kuidagi nii teistmoodi, kui ta vaatab mind, selline siiras, aga samas niii..selline häbelik vms..ma ei oskagi õiget sõna leida..Aga tulles nüüd tagasi sinu loo juurde, siis sa võid talle seda mõne aja pärast öelda, et ta sulle meeldib ja siis õnnelik olla, kui teie tunded vastastikkused on..aga kui ei ole, siis saada ta lihtsalt pikalt..järelikult ta ei vääri sind..Sina oled aga igal juhul võitnud..sest sa ei pea enam mõtlema, et "mis-siis-oleks-kui..", sind ei piina enam see mõte, sa saad oma eluga edasi minna ning loomulikult - oled saanud suurepärase uue kogemuse !


Oih, sattusin jälle hoogu oma kirjutamisega..aga igal juhul, soovitan ma sulle, et avalda talle oma tundeid, sest meestest aru juba ei saa, aga oota sellega veel natukene ehk, vaata enne, kuidas teil asjad arenevad..

ups, kui ma selle jutu ükskord valmis sain, oli see värk siit mind välja loginud :/

haha , nii armas põhjalik tekst aga ma siis ooootan ja vaatan, kuidas asjad edasi lähevad.. kas me suhtleme nt msnis ka siis, kui suvi tuleb peale ja koolis ei pea enam käima .. jms ..

a lillelaps, kui sa talle ära räägid, siis räägi siia ka, kuidas asi läks
igatahes, hoian pöialt

oota ja vaata ja ja proovida ikka võib, sest ausalt, kaotada pole ju midagi..kui on, siis ainult võita


Teeme nii


Sullegi edu !

heh tänks , ma võtan hetkel veel asja rahulikult vähemalt niikaua, kuni vastu pean

teate, mega hull asi juhtus. Nagu ma rääkisin temaga msnis ja siis samal ajal rääkisin ka ühe sõbrannaga msnis. Ja siis tahtsin sõbrannale copyda, mida see poiss oli eelmisel õhtul öelnud aga kogemata copysin selle teksti hoopis tollele poisile. Nagu.. copysin selle teksti, mis ta ühe filmi kohta oli öelnud. Ja siis .. väikeste seletustega, seletasin ära, et tahtsin seda sõpsile kirjutada janii, aga ma nüüd hullult kardan, et nkn ta sai aru ja et mis nüüd siis saab. Ta pidi ära ka minema, ütles, et pärast räägime. Aga ma ei saa, pähe tekivad juba igasugused hullud mõtted. See on lihtsalt kohutav, ma julmalt närvitsen siin kodus janii...