EEVA naistekas

Olen 101% tolarantne nende suhtes - inimesed nagu mina isegi. Miks ma peaks neid väärastunud vms pidama? Olen ise ka kokku puutunud homoseksuaalidega, et teada, et nad on tõesti minu jaoks normaalsed inimesed. Seksuaalse orientatsiooni järgi küll kedagi hukka ei mõista. Pean pigem seda valeks ehk siis jah, nagu keegi juba eespool mainis - homoseksuaalsete vastu pole midagi, küll aga on homofoobide.
Mind ajab ka hirmus marru praegu, kuidas noored kutid sõimavad iga teist, kes neile ei meeldi pededeks või homodeks vms. Just nagu nad ei teaks ise selle kõige tähendust. Kõik poisid, kes vhegi tüdrukutega läbi saavad või niisama head välja näevad, on kohe homod. Kadedus? Olen nii mõnegi "intelligentse" tegelasega selle üle vaielnud, aga see pole kuhugi viinud, kuna sellistele ei tee midagi selgeks ning siis olengi asjad lihtsalt sinnapaika jätnud. Las olla rumalad, kui tõesti meeldib.

Kas usute seda, et mehed, kes on totaalsed homofoobid on tegelikult ebakindlad <span style="text-decoration: underline;">oma</span> mehelikkuses?

Mina arvan küll nii. See homoteema ajab neid nii paanikasse ja see on ka ainus seletus, miks nad vihkavad geimehi.

Teadlased on loomadega katseid teinud - kui populatsioon liiga suureks kasvas, tekkisid järgmistes põlvkondades homoseksuaalsed. Eks igaüks mõtleb selle tähenduse üle.

Enda kohta ütlen, et olen väga ebatolerantneigasuguse homoseksuaalsuse, biseksuaalsuse vms vastu. See, mida keegi oma voodis teeb või keda armastab, on igaühe enda asi, kuid muutes ühiskonna ürgseid alustalasid (näiteks andes neile abiellumis- või lapsendamisõiguse) võime praegust ühiskonda jäädavalt kahjustada.

Poleks vastu, kui neile antaks abiellumisõigus, küll aga siis, kui nad lapsendada saaksid. See oleks juba üle igasuguse piiri.

Ma olen isegi mõelnud, et need, kes on totaalsed homofoobid, on tegelikult ebakindlad. Paistab välja kohe, mõned teatud näited tulevad kohe ette oma tuttavate seast.
Ja pidin ära mainima, et kummalisel või mittekummalisel kombel poleks minul lapsendamise vastu midagi, kuigi jah, võib-olla oleks lapsel raske üles kasvada kahe mehe juures, aga siiski ma ei mõtle, et ei, kindlasti ei tohiks nad lapsendamisõigust saada. Samas ei ole ma seda teemat ka ehk enda jaoks väga üksipulgi läbi mõelnud äkki.

Kuna meie ühiskond ei ole homode suhtes just kuigi salliv, siis oleks lapsel raske kasvada. Esiteks oleks tal juba raskem sõpru leida, kindlasti oleks ta teiste laste mõnitamisobjekt ja kes teab, pika peale nähes teisi peresid, kus on ikka ema-isa, ei tahagi ta endale selliseid vanemaid. Ja ma arvan, et üleüldse nendele lapsendamisõiguse andmisega tekiksid igasugused probleemid. Tore, et selline asi hetkel lubatud pole.

ma ka eelnevatega nõus- lapse huvides oleks vist parem kui lapsendada ei tohiks. Homofoobe ei salli, homode vastu pole. Siiski, las nad olla omaette homod ja ärgu tulgu nende paraadidega lagedale. Ei, mul pole selle vastu põhimõtteliselt midagi, lihtsalt, pole vaja maailma veel rohkem homofoobiliseks õhutada.

Homoseksuaalsus on minu jaoks kui vaimne puue. Mul ei ole nende vastu midagi, sest arvatavasti pole ma homodega veel kokku puutunud ning seega ei saa olla minu arvamus neist välja kujunenud... (Hindan inimest siiski tema iseloomu ja tegude põhjal...) Kuid ma ei poolda homoabielusid ega loomulikult veel vähem lapsendamisõigust. Leian, et see on täiesti ühiskonnanormide vastane....

Homoseksuaalsus on minu jaoks vastuvõetamatu.

Täiesti tolerantne olen. Välja arvatud mõned üksikud konkreetsed (tavaliselt mees)-indiviidid, kelle tohutu edevus on halvanud realistliku mõistuse.

<span id="wa_f_item_155700" name="a155700"><span style="text-decoration: underline;"></span>Ma ei usu. Inimestel on lihtsalt välja kujunenud </span>traditsionalistlik maailmavaade, millega homoteema ei klapi. See "homofoobia" näitab vastuhakku sellele, mis nende arvates on vale. Ma ei tea ühtegi ebakindlat homode vastast meest, fundamentaliste seevastu küll.
Ja kui järele mõtlesin, et mis siis saaks kui mu sõber oleks tegelikult homo. Tegelikult on see väga väike tõenäosus, et nii kunagi olema saab, sest mu sõbrad teavad mu vaateid ja mina nende omi.

Toon siinkohal näite: minu kunagine elukaaslane keeldus roosat särki selga panemast, kuna ütles, et see vaid homode kannavad seda. Selline mõtlemine on ka väär. Tuleb ise mehelik ikka olla ja mitte mõelda, et riietus sinust kohe <span style="font-style: italic;">gay</span> teeb.

Muidugi ainult riietus ei tee kellestki gayd, aga riietus on siiski
eneseväljenduse viis. Eks see roosa on ikka pigem naiselik värv ja kui
see ei meeldi, siis oma tõelise mehelikkuse tõestamiseks ei pea ka seda
kandma. Muidugi see homopõhendus keeldumiseks on kuidagi imelik
vabandus. Ta põhimõtteliselt siis ütles, et teised arvaksid, et ta on homo. Siin kontekstis on tegu tõesti ebakindlusega. Mina olen kokku puutunud meestega, kellel on lihtsalt maailmavaated sellessuhtes väga paigas.
Tegelikult see homofoobia on üldse ilmelik sõna, sest foobia kui hirm millegi ees...aga sama sõnaga kajastatakse ka lihtsalt vaenulikkust gayde suhtes. Ma ei leia, et selle vastasusega kaasneks alati hirm.

Minu mees ütleb: Las elavad, kuidas tahavad. Peaasi, et nad mind häirima ei tule.


Homod on enamasti naiselikud. Mehed ei taha endast naiselikku muljet jätta. Nad ei taha endast homolikku muljet jätta.

Küsimus ajendatud saatest "Õhtusöök viiele", kus üks osaleja ütles, et parem olla autopede kui niisama pede. Ma ei saa aru, kuidas selline vastumeelsus geide vastu tuleb, et hakata sellist näidet tooma. Minu meelest on see mage. Arvan, et mehel endal on siis mingisugused probleemid endaga, kui niimoodi väidetakse. Mida te arvate, miks meestele on see geiteema nii taunitav?

On ju samasooliste armastajaid läbi aegade olnud, ei ütleks, et see tänapäevasest ühiskonnast tuleneb. Pigem julgevad nad tänapäeval rohkem seda avalikult tunnistada.
Usun, et homo- või heteroseksuaalsus on kaasa sündinud. Mind nad ei häiri, kuigi igasugused paraadid on küll tobedad.

Näiteks minu mees ei kannata homosid, eriti kui nad seda paraadidel ja igalpool mujal karjuvad.
Mind nad ei häiri, aga mis puutub lapsendamis- ja abiellumisõiguse andmisesse neile, siis sellele olen küll 100% vastu. Kujutan ette seda vaest last, keda tulevikus koolis narrima hakatakse..

Vähe sellest, laps saab väga vale ettekujutuse normaalsest perest.

Aga mina usun, et geipaar võib palju paremateks lapsevanemateks osutuda, kui näiteks heteropaar, kes tülitsevad, nääklevad, petavad, lähevad lahku või praktiseerivad koduvägivalda. Geimehed tunduvad palju hoolivamad ning arvan, et kui nad kogu lapsendamisprotsessi läbi teevad, siis on kindel, et nad tõepoolest tahavad seda last ja sobivad üksteisega, sest koos on palju planeeritud ja vaeva nähtud, et pere luua.

Kokkuvõttes olen tolerantne, minu meelest on igal inimesel õigus armastada ja teha seda enda jaoks sobival viisil. Liiga palju kära pole millegi puhul hea, aga samas leian, et teadvustamistööd peaks kindlasti tegema, et nii noored kui vanad (kes norivad, foobitsevad jms) teaksid, miks ja kuidas need asjad käivad ja et see ei ole midagi ebainimlikku. Hirmu ja vastumeelsust tekitavad asjad, mille kohta meil ei ole piisavalt infot ning siis tekivadki eel- ja eksiarvamused.