EEVA naistekas

Mina tutvusin ka oma mehega internetis , reidis . Kunagi ammu kui see " feim " tuli , siis tegime sõbrannaga mingi võistluse , et kumb rohkem nädalaga feimi jõuab koguda ja siis küsisin ka oma tulevast sõbralisti . Niisiis kuskil aasta oli ta mu sõbralistis , kui ma ühel päeval lisasin uue ja väga rinnaka pildi ja mida ta otsustas kommenteerida , vaatasin , et oh päris seksikas kutt , et kirjutan siukse nunnu vastuse . Juba paar päeva hiljem rääkisime msn'is . Pooleteist nädala pärast siis kohtusime ja nüüd oleme 3 kuud koos olnud , mina tunnen , et õige mees minu jaoks , mis sest et 5 aastat vanem .

Issand kui lahe on lugeda neid lugusi:D


Ma hakkasin enda oma lugedes peaagu nutma, sellest nüüdseks nii palju juba möödas. Sellist asja pole ammu enam:(

Ülikoolis.


Ma arvan, et paljudel on nii:)

Eelmise mehega kohtusin ühel araablaste abikaasa-otsimise portaalis Tegin konto, et teada saada, milline on "turuolukord", rohkem naljavärk oli see. Panin otsingus pikka loendisse kõik toredad kriteeriumid, millele üks mees peaks vastama ja sealt ta tuligi. Kahju ainult, et seal seda valida ei saanud, milline mehe iseloom peaks olema, siis oleks jäänud kogu väärtuslik aeg tema peale raiskamata

Mina sain oma mehega kokku nii öelda juhuslikult, kuid usun, et ka saatus oli mängus, sest kui oleksin teise valiku teinud, poleks me kohtunud ma usun.


Lugu ise oli aga nii, et käisin 10 klassi alguses oma uue klassiõe sünnipäeval, kus sain tuttavaks ka tema 1he sõbrannaga. Vahetasime numbreid ja olime niisama seal, lahe oli. Paar päeva hiljem see sama tüdruk helistas mulle ja kutsus linna, ütles, et tal halb tuju. Pika puiklmise peale ma ikka läksin. Tuli väla, et ta oli hoopiski igav, tal oli ka 2 tema sõpra koos temaga, 1hele hakkasin ma meeldima ja koos temaga läksin ma tema klassivenna(oma poisi) sünnipäevale. See poiss hoidis mult koguaeg käest kinni , aga muud meie vahel ei juhtunud. Tema klassivenna sünnal läksime ühte korterisse, kus saime temaga jutupeale ja lõpuks oli see teine tüüp, kellega sinna sünnale läksin, täiesti meelest läinud:) see klassivend siis andis mulle oma nr ja siis me suudlesime. Tema ise oli aga nii purjus, et ma arvasn, et vaevalt ta mäletab mind järgmine hommiku. Ise ma ka ei julgenud talle helistada:P olin siis hommikul msnnis ja siis see sama poiss lisas mind, oli m rate.ee st ülesse otsinud( tol jal oli mul seal kasutaja) ja lisanud msnni. Seal ajasime niisama lolli juttu, kui tal nett ära kadus järsku ja t ei tulnudki enam tagasi sinna. See ajas parajalt segadusse. Järgmine päev helistas mulle aga see tüdruk kellega sünnipäeval tuttavaks saime, et saame kokku. Läksin siis linna, ja ta ütles, et ka see poiss tahab minuga kokku saada:) ja siis saime ka temaga kokku ja siis saatsime selle tüdruku bussi peale ja siis olime niisama kahekesti. Ja sellest ajast on möödunud kohe 2 ja pool aastat:heart:

Nooremana sõbrannadega linnas "chillides" astus üks julge poiss minu juurde ja tutvustas ennast...ülejäänu on ajalugu

Gümnaasiumis. Oli 2. september, aktusepäeval ma puudusin, sest olin haige. Aga jutud juba käisid, et mu klassivenna vend on meie kooli tulnud Sellele järgnesid mõned peod koos ja vaid sõprus, kuigi sümpaatia jäi. Siis tekkis minul kutt, temal neiu, aga nüüd, 3 aastat hiljem oleme koos

Mina ei saagi rääkida nö romantilisest kohtumisest sünnipäeval või bussijaamas vms, aga see selleks.. Minu kallim oli minu koolivend, seega kohtusime või noh ikka nägime koolipeal. Tol ajal kui samas koolis käisime ei pakkunud ta mulle mingit huvi ja ma eriti ei mäletagi teda kooliajast, tundus selline ülbe olekuga ja mitte midagi ütlevana.. Kuid eelmine aasta, täpsemalt siis aasta tagasi suvel hakkasime rates üksteist kommenteerima (kuna koolivend- õde olime endid sõbralisti ikka lisanud), edasi liikus see orkuti, seal hakkas tema minu teada minuga scräppima ja sealt liikusime jutustamisega edasi msni. Me küll lisasime endit msni, samas ei suhelnud seal alguses absoluutselt. Üks päev tulin suhteliselt väsinuna koju ja nägin, et mul on kaks vastamata kõnet, numbrilt, mida ma ei olnud salvestanud. Kuna mul krediiti ei olnud ei saanud vastu ka helistada ja eriti ei huvitanudki.. Läksin siis üks päev taas msni ning Tema hakkas siis minuga rääkima, olime mingi aeg rääkinud kui ta küsis miks ma tel ei vastanud ? Ma olin suhteliselt imestunud, sest ma ei olnud talle enda numbrit andnud, aga ta oli selle ise välja uurinud, mis loomulikult tekitas minus mõnusa tunde..Poiss otsis ise minu numbri :)Ja siis liikusime msnist mõnes mõttes telefonini.. Helistasime ja smsime, muidugi jäi ka msnis rääkimine alles.. Ükskord isegi rääkisime 2h järjest:D
Noh, olime mingi kuu natuke üle kuu kudrutanud telefonis ja msnis, kui saime kokku..Ma ehmusin, sest ta oli nii palju muutunud sellest ajast, kui ma teda koolis mäletasin.. eriti pikkuse kohta.. Siis me kohtusime mõned korrad ja ma sõitsin tagasi Tallinna ( Mina käisin siis Tallinnas koolis tema, aga a'la 200 km kaugusel Tallinnast koolis). Ta hakkas mulle meeldima ja iga korraga hakkas ta mulle rohkem meeldima, kui nägime.. ( nii palju oleks tegelikult veel kirjutada, aga lihtsalt ei jaksa )Ja mööduski märkamatul 7-8kuud, kuni meist lõpuks paar sai.. Nüüdseks oleme koosolnud pea 2kuud ja see aeg on minu üks õnnelikemaid

Väga ilus.

Olime vähem kui pool aastat ühes koolis käinud(paralleelikad), kui talvel ta viskas mind kogemata ühe väga valusa lumepalliga vastu pead. Peale seda ta vabandas hullupööra ja ma ütlesin talle, et pole midagi ning rohkem me ei rääkinud, kuid mõlemad hakkasime ikka üksteisele koolipeal silma . Siis kutsus mu klassiõde mind enda sünnipäevale . Ja ta oli ka mu praeguse armastuse endine klassiõde ning loomulikult oli ka tema sinna kutsutud. Sünnipäeval kui mõlemad suhteliselt purjakil olime , saime jutuhoo sisse . Ja kui rahvas oli juba ära vajunud , vestlesime meie ikka ja hiljem olime ka vahekorras . oops. :confused:Igatahes hommikul ärkasin ma tema kaisus ja tema kodus . Arvasin , et seks oligi tema plaan . Aga ma eksisin. Peale seda ta suhtles minuga väga tihedalt. Ja oleme nelikuud pidevalt koos olnud. Maksimum kolm päeva lahus .Ja neil päevadel oleme pidevalt helistanud üksteisele. Me mõlemad alguses ei pidanud sinna sünnipäevale minema , kuid tänu sellele , et läksime leidsime ehk endale kaaslase kogu eluks . Ma pidavat parim asi ta elus olema

No eks mul on vist aeg lugu ära rääkida

Mul oli juutuubis üks video Eesti /eesti keele kohta, ja ta oli Eestist väga huvitatud, kuna oli just hiljuti ülikooli raamatukogust Lydia Koidula mingisuguse hispaaniakeelse tõlke leidnud Ja siis ta vaatas mu videot ja kirjutas, et talle väga meeldis ja et kas ma kavatsen veel videosid teha jne. Mina olin üllatunud, et sellises niivõrd kauges kohas on estofiile, ja andsin pärast paari teadet oma msni, et talle eesti keelt veidi õpetada. Ma ei tea, millal see juhtus, aga ühelt maalt tahtis ta Eestisse tulla, et minuga kohtuda, kuna tal oli ees reis Hispaaniasse (see oli 2007 märts). Tookord ütlesin ei. Siis mõned kuud hiljem otsustasime, et augustis tuleb Ja kogu selle aja jooksul tekkis interneti teel täitsa hämmastav ikka. Ja siis 2007 aasta augustist saadik oleme koos
Põhimõtteliselt enamus inimesi (võõrad just) ei mõista meie suhet ja arvan, et ei peagi, kuna taoline suhe ei ole tõesti kõigile sobiv, aga meie oleme hakkama saanud, ning teeme tulevikuplaane. Ülikool on oluline, ja juba haridust omades on ka lihtsam seal alustada, ning tema käib veel ~10 a ülikoolis, mistõttu on enne vaja veidi stabiilsust leida, mitte et mõlemad rabame kooli ja töö kõrvalt. Kui mul on ülikool läbi, kolin sinna. Siis kõik majanduslikult rahulikum ja oleme paremini kõigeks ettevalmistunud. Olen täiesti kindel, et kõik nii ka läheb. Viimast 2 aastat ei saa lihtsalt lambist prügikasti visata.

Klassiõel oli kodus pidu ja siis ta astus sisse, ma märkasin teda kohe, märkan senini.

mm rannas nuh ma töötan seal ja siis naq ta chillib seal ja siis ta küsis oma parimalt sõbralt mu numbrit , ( see parim sõber teadis mind varem lihtsalt) ja siis naq ta ei julgenud mulle nädal aega helistada kui lõpuks see parim sõber hellas ise mulle ja ütles et ma pole ammu tööl käinud ja siis ma läksin ja õhtu lõppes sellega et ma olin restoranis ja ta ütles et ma meeldin talle nunnu eks?

Mu praegune kallim on mu isaga sõber ja üks hetk ta tutvustas meid ja nii ta läks Olime varem ka paar korda kohtunud, mis mul küll meeles on olnud, aga tema nägu mitte. Oleme tundnud lähemalt üksteist u poolteist kuud, aga neist paar olnud 2 nädalat. Isa muidugi ei tea sellest veel midagi. Õnneks pole kallim sama vana kui mu isa, vaid minust paar aastat vanem:D:D

Mina tunnen oma poissi kaks aastat. Saime tuttavaks siis kaks suve tagasi mingil peol. Ta juba siis viskas mulle silma peale, istusime ja rääkisime seal pikalt pikalt. Siis umbes pool aastat ei kuulnud ma temast midagi, ta polnud mul isegi meeles mitte. Tuli jälle mingi pidu, kus me siis kokku saime. Mina ei mäletanud teda, tema mind. Siis taas rääkisime õhtu otsa ja siis tuli isegi meelde, et me päris võõrad ei ole Igatahes siis ta võttis mu numbri. Järgmine päev helistas, rääkisime, saime kokku, jalutasime ringi. Mitte mingi hetk ei olnud seda tunnet, et tahaks teda või midagi, kuigi pidin tunnistama, et ilus, armas ja tore oli ta tõesti, on siiani Siis jälle oli kolm kuud vaikust, v.a kui msnis rääkima sattusime vahel. Ükspäev helistas siis, taas paar kuud hiljem, et tulgu ma välja. Läksin siis, oli jälle mingi peo moodi asi. ( Keegi ei joonud ega midagi ) Siis hoidis mult ümber kinni, ma hoidsin tal käest kinni... mitte selle eesmärgiga, et me sebime või midagi, ei. Lihtsalt tundsime too hetk, et tahaks kellelgi käest kinni hoida. Ei toimunud mingit musitamist, mitte midagi. Lihtsalt kallistasime seal Järgmine kord kui nägime, siis samamoodi. Ja nii paar hiljem pidu veel. Mitte kordagi ei olnud sellist tunnet kummalgi, et nüüd täiega tahaks teda või midagi. Lihtsalt mõnus oli kallistada, käest kinni hoides jalutada ja rääkida. Läks taas paar kuud mööda, kui nägime. Ja taas oli sama teema. Siis ei näinud me kuni selle suve jaanipäevani, viimasest kohtumisest oli umbes pool aastat möödas ehk. Siis ka kallistasime ja rääkisime ja noh nii edasi, nagu ikka. Ikka veel ei olnud mingit mõtet et ooh, nüüd sebime hullult või midagi. Siis jõudis kätte juuli algus, kui ma käisin Taanis. Tagasitulles olin just Eestisse lennujaama jõudnud, kui ta helistas, et küsida, mis teen, et ta tahab mind näha. Pole vist vaja mainidagi, et see oli päris suur šokk mulle Niisiis kui ma paari tunni pärast koju jõudsin, viskasin asjad nurka ja läksime välja. Taas oli see kallistamise-ümbert kinni hoidmise teema. Minul polnud siis ka sellist tunnet, et sebime või midagi hullult, lihtsalt... see oli harjumus juba meil ju Kuigi tema juba siis mõtles sellega midagi tõsisemat. Järgmine päev jälle helistas, et lähme välja. Okei, kordus sama asi, see n-ö sebimine. Mina ei saanud siis ka veel midagi aru, kuni õhtu lõppedes esitati see küsimus, et kas ma tahaksin temaga koos olla Natuke mõtlesin, ja leidsin, et jah, tahan ning kümnendal augustil sai meil täis kuu aega :)Lisaks ütles ta, et ta on tahtnud seda juba ammu küsida. Tahaksin ükskord väga teada, kui ammu ta minu peale juba mõelnud oli enne seda...

Saime tuttavaks ühe ühise tuttava kaudu. Tuttav andis mu kallimale kunagi mu nri ja siis tahakkas helistama ja netis suhtlesime ka tihedalt . Kutsus mind päris tihedalt koguaeg külla alguses ei julgenud minna kuna siiski nii õelda võõras nimime , kuna ma ei teadnud teda alguses .Siis ühekorra pidin tallinna minema ja juhtus just nii , et tema tuli just norrast see õhtu , helistas mulle ja leppisime kokku , et lähen temaga koos viljandi ja järgmine päev viib mu emajuurde . See sama õhtu tahtis , et ma tema kõrvale läheksin , kaalusin seda pikemalt , läksin aga meie vahel ei juhtunud mitte miskit . Jäime phm kohe magama kuna mõlemal oli pikk päev seljataga . Järgmine päev ta pidas oma lubadust ja viis mu emajuurde , enne seda oli mul veel plaanis sõbranna juurde kohvi minna jooma , küsisin , et ehk tuleb ka ja ta oli nõus . Siis kui jõudsime emajuurde , tuntsid , et ma ei taha , et ta ära läheks . Vaatasin talle sügavalt silmadesse , kallistasime ja siiski ta läks . Lootsin südamest , et ta helistab mulle või võtab kuidagi ühendust . Ja läks paar päeva mööda ja ta helistas , saime kokku , rääkisime ja jõime kohvi . Pealt seda hakkaski meie suhe pihta . Olen õnnelik , et nii läks . Nüüd juba 7 kuud koos olnud ja olen õnnelik . Tunnen esimest korda elus , et armastan kedagi nii palju . Armastan temas kõikke , lihtsalt minujaoks on ta kõige erilisem .

Ma tahtsin küsida,et paljud teist,kes siia kirjutanud,on oma kallimatega koos?

Mina tutvusin oma esimese armastatuga sõbranna sünnipäevapeol. Sel ajal ei hakanud ta mulle eriti silma ja me ei suhelnud eriti tihedalt. Siis võttis ta ise aina ühendust ja kui ta Soomes tööl oli, suhtlesime pea iga päev. Nii läkski nii, et tema armus minusse ära ja ei jätnud enne kuni kätte sai(ja ei jäta siiani muidugi:D). Nüüdseks oleme umbes 3 kuud koos olnud ja ta ütles et olen esimene tüdruk, keda tõeliselt armastanud on:)

Sama, aga kohe tiksub aasta:)
Kuigi jah, rate on ajast ja arust ka minule:D

MSN-is. Kuigi elame samas linnas, käime samas koolis, tundub see MSNi teema veider veidi, aga ta meeldis tol ajal mu parimale sõbrannale ja siis üks õhtu hakkasime meie suhtleme, kui tolle sõbranna juures öösel olin.