Ise ma sellist sorti näputööga ei tegele, ma rohkem (kui välja arvata õmblustöödele vahel pärlite tikkimist või iseõmmeldud käekottide kaunistamist), kuid üks mu parimaid sõbrannasid on selles asjas väga osav. Ta on ikka päris palju teeninud ka sellega, ikka käib laatadel müümas ja isegi mõned poed on ta ehteid müüki võtnud, samas masuajal oli mitmeid kordi ka nii, et tuli mitmepäevaselt laadalt tagasi ja oli ainult ühe asja müünud.
Üldiselt ei oska ma pärliehete kohta seisukohta võtta, eelistan siiski kanda väärismetallist ehteid, kuid ka neid eelistan käsitööna (mul on lähisuguvõsas ehtekunstniukke, kes ikka sünnipäevaks või jõuludeks üht-teist kingivad, muidu seda endale lubada ei saaks). Helmetööd ei meeldi mulle seetõttu eriti, et väga tihti on need juba ise nii kallid, et ei raatsigi neid osta, nt 75 krooni eest saan juba väiksemat sorti hõbekõrvarõngad, miks siis peaksin valima mingisugustest plastmassist pärlitest paari? Teiseks ei ole paljudel müüjatel need nii fantaasiarikkad ka - mingi üks suur pärl koos otsakinnititega (või kuidas iganes neid nimetatakse) kõrvarõnga konksu otsa pandud ja voh, 50 krooni. Siiski leidub ka väga omanäolisi ja ilusaid asju, mida kindlasti tahan osta ja kannan, pluss eriti hea on see, et kui mul on mingi kindel nägemus, saan sõbrannalt just sellise asja tellida. Üldiselt aga on minu harjumus selline, et plastmassist/klaasist kulinaid kannan küll igapäevaselt, kuid pidulikumale sündmusele panen alati "päris" ehted.
Muidu olen kunagi ka ise plaaninud ehtemeisterdamisega tegelema hakata, kuid olen alati ringi mõelnud, kuna see kui saan iga kostüümi juurde omanäolised ehted teha, võtab ehetelt justkui väärtuse. Ja minu silmis on ehted asjad, millel peab olema väärtus (mitte just rahaline, vaid eelkõige emotsionaalne).