EEVA naistekas

pigem oleks see boonus vms...

agasee, mu õemehel on kõõrdsilmad ja sõjaväes on ta ilusti ära käinud. Kasuisal on mingi nahahaigus, tema on sellest vabastatud. Aga minu päris isa käis sõjaväes kuskil( mul ei tule nimi meelde) kohas kus oli kiiritusega pistmist. Ja siis kui mina sündisin em hulult pablaski, et tavaliselt on sellistel lastel kaks pead ja kolm varvast.

hullult*.

Võiks ju. Vahepeal saab koju ka ju . Kui oled tubli, siis lausa igal nädalavahetusel. Ei leia, et sõjaväkke minek oleks raske. Isegi kaalun, ausalt kohe minekut.

Sõjavägi<span style="font-weight: bold;"> võib</span> teha poisist mehe, kuid ei pruugi. Mõni lihtsalt ei saagi elu sees meheks, isegi kui sõjaväes ära käib. Mõni on aga juba ennem seda.

Lampjalgadega ei saa enam kõrvale hiilida.

See ongi lampjalgsus. 

Enam ei ole? Kas see kaob ära?

Mul kadus ka lampjalgsus ära. Selleks on muidu spetsiaalsed harjutused ka, näiteks paned palli jalge alla ja siis veeretad seda jalgade all.

Ja tallatugesid tuleb kanda.. leidsin sellise asja nagu jalalaba digiuuring: www.ortoosikeskus.ee

Enam ammu pole .Aga suhteliselt selgesti mäletan ,et kunagi käisin sellises kohas ,kus sai spetsiaalseid harjutusi teha ,et lampjalgsus kaoks .See oli nii kõdi -pidid käima masseerivatel mattidel ,rohkem ei mäleta ,aga need masseerivad rohelised matid on mu silme ees veel siiamaani:D Korralikult harjutusi tehes peaks lahti saama .Mul oli lampjalgsus pärilik ,rohkem seda vist kuidagi saada ei õnnestugi .

Meestel on distsipliini vaja. Mul on palju tuttavaid, kes sõjaväest tagasi tulles on hoopis palju täiskasvanulikumad. Pealegi on sõjaväes käimine ju ilus traditsioon

Tahtsin ise ka minna sõjaväkke, käisin riigikaitsekursustel ja laagris ära, aga kuna ma isaga tülli minna ei tahtnud, siis kodus sellest juttu ertiti ei teinud. Ta usub siiski, et naiste koht ei ole sõjaväes. Kuna ma nüüd olen selle mõtte maha matnud, aga ta mul siiski oli, siis tundub minu jaoks möödapääsmatu, et kuidas isegi mina olen tahtnud sõjaväkke minna, aga minu mees ei lähe. Lisaks veel see, et mind on kasvatatud üles mõttega, et õige mees on sõjaväes käinud, palju halba näinud ja mida veel. Minu isale, kes on nii Tšernobõlis kui Afganistaanis kui jumal teab kus veel käinud, on päris raske sellekohapealt muljet avaldada. Ja kahju et mind on selle mõttega üles kasvatatud, samuti nii, et olen näinud oma isa alati nii külma ja kalgina, vahel naeratab aga see on ka kuidagi nii elukauge. Peale selle on ta viimaste aastatega nii kohutavalt vanaks jäänud. Kuigi me suhted pole head, on ta selle kohapealt vähemalt ühe ideaali minu jaoks loonud. Kordan, kahjuks.

Ei pea. Mõni inimene saab selle distsipliini ka mujal elus kätte ja need raskused on olnud suuremad kui sõjaväes. Kõik oleneb inimesest, lihtsalt mõnikord on tõesti see peaaegu aasta eemalolek kui väärtusliku aja raiskamine. Nii, et sõjaväes käimine ei ole nüüd minu jaoks mingi mehisuse mõõdupuu, aga ei vaidle vastu et mõnel oleks seda vaja.

Minu arvates ka ei pea õige mees sõjaväes olema käinud.. Ja mina isegi ei mõista hukka neid mehi, kes sellest kohustusest kõrvale püüavad hiilida. Mulle on selline mulje jäänud, et mingil määral nagu surutakse seal sõjaväes seda isamaalisust ja isamaa kaitseks välja astumist peale. Eks see ole ju päris ränk, et ligikaudu aastaks pead oma senisest elust välja astuma ja lihtsalt aega teenima. Mina ei leia sõjaväe juures midagi positiivset. Mis distsipliin see ülemuste talla lakkumine on? Võib-olla tõesti mõni mees saab oma ülbusest tänu sellele lahti, aga siis tundub, nagu sõjavägi oleks vanemate tegemata töö ärategija. Sel juhul on võib-olla tõesti mõnel seda vaja.

Mitmelt poolt olen kuulnud, et seal on päris ränk füüsiline koormus. Näiteks üks mu sugulase tuttav keeras oma põlved seal täiesti tuksi. Oli ta veidi turskem vend ja polnud harjunud nii pikka maad pidevalt jooksma, saadetigi pärast kahte kuud koju tagasi, kuna põlved olid haiged.

Jah, jah ja veelkord jah!!!!!!!! Sõjaväes käinud ja mitte käinud meestel on suur vahe, tean oma kogemusest.

Minuarust oleneb "mehest". Mõni juba enne seda mees, mõni peale seda ja samas mõnest ei saa elu sees meest
Reegliks seda ei peaks ja nõustun, et see sunduslik kord on tobe. Eestil võiks olla palgaarmee.

Nüüd sai mees pikendust ja loodan, et järgmine aasta vabastatakse. Kohustuslik ei peaks see tõesti olema ja see, et sõjavägi teeb mehest õige mehe, on ka suhteline. Eks ma siis üritan leppida sellega, et minu mees polegi "mees" .

Nõustun.

mina ka nõustun