mina sain prillid u 7s klassis, siis ma muidugi keeldusin prille kandamst, ainult äärmisel vajadusel (põhiliselt koolis tahvlile vaatamiseks). nii oli asi kuni 11. klassini, siis oli miinus juba 4 lähedal ja tuli hakata prillidega käima. minu jaoks oli see piin, minu arust ei sobinud mulle ühedki prillid ja ma olin üpris õnnetu. aga noh, polnud midagi parata.
siis kui kõrgkooli läksin, otsustasin, et mulle aitab prillidest ja ostsin läätsed. aastased (maksid 400-500 kr + arstitasu+ jooldusvedelik). kandsin 4 aastat läätsesid, alati aastaseid. ei tohi vist küll sellist asja nii reklaamida, aga enamasti olid läätsed silmas hommikul 7st õhtul 10-11ni. ja nii 7 päeva nädalas. kuna silmad ei sügelenud ega mingeid halbu märke ei näidanud, ei tundnud ma ka vajadust asjasse suhtuda nii nagu arst oli öelnud (läätsed silmas 8 tundi päevas). samas tekitasid prillid mul peavalu ja sellepärast ei kandnud ma neid eriti. juhtus ka mõned korrad, et tuli magada läätsedega, siis olid hommikul silmad väga kuivad, aga selleks on kunstpisarad ja oligi korras
ja nüüd olen 1,5 aastat 110% nägemisega laseroperatsiooni läbi
kallis ta oli, aga mina ei kahetse
uskumatu tunne on ärgata hommikul ja näha kõike (enne opi oli mu nägemine jõudnud -6,75ni, ehk päris pime juba
).
läätsedest veel nii palju, et mina olin see õnnelik, kelle silmad kannatasid aastaseid läätsesid ja ka seda, et ma neid väga kaua silmas hoidsin. paljudel lihtsalt silmad ei kannata. siis tuleb kasutada rohkem vett sisaldavaid ja seega lühemaperioodi läätsi (ntx kuuajased). seed on muidugi õrnemad ja vajavad õrnemat kohtlemist näppude ja küüntega