EEVA naistekas

19 ja mõned nädalad peale...
väga valele inimesele läks,aga no mis sa armunud peast ikka tahad:P
Valus ei olnud...üldse midagi ei olnud:Dverd ka ei olnud,nii et...jura oli,nagu polekski midagi juhtunud:D

Vaatasin enda aasta tagust postitust siia teemasse, hetkel on sama seis, aga lihtsalt teisi poisiga.. . .Naljakas.

Mina olen 17-aastane ja tunnen, et kui mul oleks isegi oma poiss, siis ma poleks valmis. Ei kujuta ette end kellegagi nii lähedane olema... Hirm sellise mõttegi ees. Ju siis olen ikka veel liiga noor.

15

Täpselt sama siin, oma poissi mul pole ja tõesti nagu praegu ei kujuta ette ennast sellises olukorras. Olen ka 17-aastane.

nüüd on päris palju aega mööda läinud sellest. olin 18, peaaegu 19. ei kahetse üldse, aga suht mõttetu kogemus oli. , kuigi alguses tundus vastupidiselt. hea, et lahti sai aga hea, et varem ei saanud.
kusjuures ma segi häbenesin süütust, aga see ei olnud absoluutselt ajendiks. eks igaüks tunneb ja otsustab ise. ja kui pärast ei kahetse, on ju super

Olin 20. Kõik tundus õige.

17 .

17 ja süütu:ok:

16

14 olin. Kuu või kaks oli vist 15nda sünnipäevani.

Oeh. Oli jaanipäev ja nii ta läksi. 16-aastaselt ühele klassivennale. Ei olnud purjus (vähemalt mina mitte)

mina kaotasin oma süütuse kui olin 14,absluutselt ei kahetse,sest mu poiss oli nii hooliv.aga päris valus oli küll.siiamaani oleme koos

Olin ~kuu aja pärast saamas 16. Absoluutselt ei kahetse. Tegin seda õige inimesega, kes hoolib ja armastab.Ta ei käinud mitte kuidagi peale ja tegi kõike väga ettevaatlikult, et mitte mulle haiget teha. Olime Temaga koos olnud üle poole aasta. Kujutasin seda teistmoodi ette, aga jään rahule sellega mis oli.

Täna öösel siis saigi see tehtud. 17 olen. Väga alguses oli korraks veidi valus, aga pärast oli kõik ok.

14 olen ja uhkusega täiesti süütu:)

Praegu olen 17 ja kaotasin süütuse ka 17-aastaselt. Ei ole teda kunagi hiljem näinud, sest see toimus välismaal. Mina pole kunagi süütusest kui mingist pühast asjast mõelnud. Kui otse välja öelda, siis seks on sama loomulik kui hingamine ja söömine, üks inimese põhiinstinkdidest, mis seal siis häbeneda vms? Minu jaoks oli süütuse kaotamise puhul oluline, et mulle mees meeldiks, et meil oleks millestki rääkida jne. Elus ei oleks ma suvalisel läbul kiimase rõvedikuga täis peaga voodisse roninud, lihtsalt selleks, et süütust kaotada. Minu esimese partner oli inimene, kellega kohe klappisime, rääkisime terve õhtu ja edasi läks asi loogiliselt, hommikul ütlesime hüvasti ja sõitsime mõlemad oma kodumaale.

16 olen, ja süütus läks just hiljuti, vaid mõned päevad tagasi. Inimene on täiesti õige ja olen väga õnnelik!

See on minu arvates täiesti loomulik, et nii noorelt veel selliste "asjadega" ei tegeleta !

Ise olen 20, saan detsembri alguses 21 (ühesõnaga juba 20 ja kolmveerand). Olen süütu. Ei leia, et varem peakski seda kaotama. Mul oli põhimõte, mida siin olen ka varem öelnud: teen seda inimesega, kes mind armastab ja keda mina armastan. Ootamine on olnud igati positiivne! Olen leidnud selle inimese.


Oma poisiga olen käinud 5 ja pool kuud. Oleme teemat arutanud, aga vaatame, millal mõlemile sobib ja kui mõlemad tunnevad end mugavalt. Oleme õppinud tundma teineteist ning saame aru, millal on õige aeg. Nojah, mu poiss on ka süütu (ta on 21), on korralik, hea välimusega jne. Praegu olen nii õnnelik, et pole oma süütust andnud mõnele eelnevale boyfriendile, kes on hiljem muutunud totaalseks tropiks. Aga eks näeb, kas jõuan enne 21. täis saada või juhtub see natukene enne (A).


Siiski ei suru ma oma mõtteid teistele peale. Lihtsalt annan omapoolse vaate teemale. Igastahes, sellele teemale mõtlemine on nii alla 17-18 tüdrukutele pigem pealesurumine(vabalt mõne kesvamärjukese mõju alla oleva mehepoja suust tulev soov/nõuanne/tahe). Suuremaks kasvades enesekindlus ning eneseteadvus tõuseb ning siis on minu arvates lihtsam teha otsuseid oma keha suhtes.