Ei meeldi need ülimadala vöökohaga teksad, mis on tagumikust kottis (umbes sellised, mida kannavad a la 13-14 aastased). Lotendava tagumikuosa, suurte tossude ja poole pihani ulatuva jopega on jube, eriti, kui teksad vaevu aluspesu ära varjavad ja pool kõhtu paljas on. Õudne on ka see, kui (keskmisest suurema kehamassiga) naised end sellistesse pükstesse pigistavad ja siis istudes pool tagumikku paljastavad.
Kitsad ja madala puusaosaga teksad sobivad esmajoones kauni figuuriga sihvakatele naistele, kes oskavad neid kanda: selle juurde siis naiselikud jalanõud ja üldse naiselik riietus. Sellisel juhul võiksid teksad tõesti olla ümber ja figuuri rõhutada, mitte ümber rippuda.
Põhimõtteliselt tahtsin sellega öelda, et küllap võib iga riie kandja seljas hea välja näha, kui ta seda kanda oskab. Ei ole mõtet midagi kanda vaid seepärast, et see on moes. Kuhu jääb sellisel puhul isikupära ja isiklik maitse?
Endale ei meeldi eriti roheline ja kollane, samuti ei kannaks kirkaid neoonvärve a la 80ndad, nahk ei meeldi (kuigi olen kandnud), ülipikad ega üliminid seelikud (pigem kuni põlveni), viimase viie minuti moeröögatused, stringid (suvel palavate ilmadega olen kandnud küll, siis on hea), ülimegalühikesed püksid, mis vaevu tagumiku ära katavad, megakõrged kontsad (a la 8+ cm) ja kõiksugu topid ja kleidid, kus ei ole võimalik kanda isegi õlapaelteta rinnahoidjat, kuna muidu tuleks pesu nähtavale (a la kleidid, kus rindu varjavad kaks kangariba) ja kindlasti on neid veel... Aga eks ma riietun üsna igavalt ja mul ei ole kuigi tihti uusi riideid, veel vähem moekaid.