Mina ei ütleks küll, et see kui varem kandsin alt laienevaid teksased ja nüüd kannan skinny'sid, siis see oleks oma arvamuse puudumine, minu arvamus siis oligi see, et alt laienevad on ilusad ja minu arvamus nüüd on, et kitsad teksad on ilusad. Ma ei saagi ju elu aeg ühtede ja samade asjadega käia väites, et ainult need on ilusad. Siia kohta sobiks hästi see naljalugu, et naine läheb mehega kübarapoodi ja mees pakub naisele üht kübarat, mille peale naine käratab, et lollakas, sellisega ei käi keegi, teise kübara peale aga prahvatab, et lollakas, kõik käivad sellistega. Ehk siis mina riietungi nii, et kardinaalselt enamasti ei erine, mitte selleks, et julgust poleks vaid just seepärast, et kardinaalselt teistmoodi riided ei ole minu meelest tavaliselt ilusad ja samas ei kannata ma ka kellegagi ühesugune olemist. Näiteks praegu võiksin ma vabalt kanda silmapaistva tikandiga isetehtud toppi megalühikeste pükste peal - niimoodi ma ilmselt teisi ei näeks, aga mitte iilagi ei kannaks ma kõrge värvliga kottis teksaseid koos nabapluusiga, mis 10 aastat tagasi oli suur hitt - niimoodi ei näe ka inimesi igapäevaselt tänaval.
Igatahes ma ei tea, kas ma tegin oma arusaama selgeks
, aga see kui mulle meeldib see, mis moes on, ei tähenda, et ma seda üks-ühele kandma peaksin ja ennast moejüngriks loeksin, pigem kohandan endale meeldivaid esemeid vastavalt siis n-ö moele.