Minul juhtus siis kahjuks selline lugu, et olime poisiga vahekorras (oleme üle kahe aasta koos olnud), kondoom purunes ning ostsime kohe SOS pilli. Teadsin, et SOS pillide tõttu võivad päevad hiljaks jääda, kuid kui need oli juba üle nädala hiljaks jäänud, tegin rasedustesti, mis osutus positiivseks. Vaatamata SOS pillile, jäin ma lapseootele, niiet ma võin öelda, et juhtub ka selliseid õnnetusi, kus õnnetuse ärahoidmiseks on kõik võimalik ette võetud. Otsustasime koos abordi kasuks, sest me mõlemad elame veel oma vanemate kulul, õpime ülikoolis esimesel kursusel ning töö jaoks lihtsalt aega napib. Mis me oleksime pidanud tegema? Mina oleksin võtnud lapse sündides akadeemilise ja tema oleks pidanud koolist ära tulema, et tööle minna? Ma ei ütleks, et me oleme või olime lollid noored, me mõlemad teadsime, mida me teeme või mida me tahame. Me tahame olla majanduslikult kindlustatud, et üles kasvatada oma tulevased lapsed ning me samuti teame, et me tahame seda teha koos.
Minu arvates on õige, et naisel on olemas vaba valik, mida teha oma rasedusega. Mina ei võtnud aborti kergekäeliselt, kuid muud võimalust ma lihtsalt ei näinud. Tahan kõigepealt ise elada ja alles siis kellelegi teisele elu anda.
mainiks veel ära, et tegin medikamentoosse abordi, kuid kuna koos teise tabletiga anti ka valuvaigistitablett, valud peaaegu puudusid. Õhtul tõusis palavik ning järgmised päevad olid natuke valusad. Veritsus/määrimine kestis üle kahe nädala, kuid naistearst ütles, et see on sellepärast, et samal päeval kui ma aborti tegin, hakkasin võtma pille.
Ma loodan väga, et te minu teo pärast mind hukka ei mõista, sest see oli minu enese valik ning ma teadsin väga hästi mida ma teen.