EEVA naistekas

Mees oleks olnud mu kõrval, aga mul oli keiser.

Mina olen 100% kindel, et minu mees ootab koridoris või hoopis kodus, kui mina haiglas punnitan. Kindaslti tahaksin sünnitada vannis ja eriti hea oleks, kui mõnes erahaiglas.

[i]Lugesin kommentaarid läbi.
Minu jaoks on muidugi loogiline, et mees on sel ajal minu pea juures, minu kätt hoidmas, mitte kaameraga all filmimas. Ka siis, kui oleks vettesünnitus. [-X [/i]

ma tahaks ka vette sünnitada, sest siis pidavat vähem valus olema. mehe juuresoleku kohta ei oska öelda, aga loodetavasti on mul sünnitamiseni veel palju aega (olen 13 alles ja niipea küll veel rasedaks jääda ei kavatse)

Ja pealegi ei teagi mis sünnitamis viisid nt 10a on

Mina sünnitasin natuke rohkem kui kaks nädalat tagasi Mees sünnitusel kaasa ei saanud tulla kahjuks aga algul oli küll kindel plaan mees kaasa võtta... Mul käis kõik nii kiiresti, et ei saanud arugi, natuke punnitamist ja käes ta oligi Natuke on kahju küll, et meest kaasas ei olnud...

Palju õnne!!!

Minu poolt ka palju õnne .

aitäh

Õnne ka minu poolt. Kes siis tuli?

See lause ajab nii naerma tegelikult.

aitäh poiss tuli ja nimeks sai Egert

minul mees mõlemad korrad kaasas olnud, nii 5 aastat kui ka 2 kuud tagasi. esimese lapsega korra raseduse ajal kõhkles kas tuleb, aga tuli ja ei kahetsenud. üksi oleksin ilmselt hulluks läinud ka (hetkest mil arvasin et nüüd annan otsad läks veel 17 tundi). aga kui poiss kõhu peale pandi nutsime mõlemad rõõmust.
kui teist ootasin tabasin mehe ühte foorumisse kirjutamas, et tema elu ilusaim kogemus oli sünnitus ja et oma lapse esimestest hetkedest ei taha ilma jääda teise lapsega oli ka kaasas, õnneks läks siis küll ainult 3 tundi
mõlemal korral on tita peale riietumist issile antud seniks kuni emmet lapitakse. issi siis temaga pool tunikest ringi tšillinud. ütles, et vastsündinul pidi olema selline pilk, nagu ta teaks kõiki maailma saladusi ja tarkusi.
mina isiklikult arvan, et need esimesed hetked loovad mingi teatud sideme isa aj lapse vahele, minu mees on küll parim isa kellest kuulnud olen või keda ette suudan kujutada, mõlema lapsega ja algusest peale. 5 aastasega mängib tunde järjest ja 2 kuusel vahetab ösel mähkmeid

[quote]minul mees mõlemad korrad kaasas olnud, nii 5 aastat kui ka 2 kuud tagasi. esimese lapsega korra raseduse ajal kõhkles kas tuleb, aga tuli ja ei kahetsenud. üksi oleksin ilmselt hulluks läinud ka (hetkest mil arvasin et nüüd annan otsad läks v ...[br]

No ma ei tea, pisar tuli silma lausa sellise jutu peale! Rasedate emotsioonid noh!
Plaanin ikka oma mehe ka kaasa võtta, kätt hoidma!

kui asi sealmaal siis kindlasti mees kaasa- ta lihtsalt ei jätaks mind üksi

Me 5 aasta koos olnud ja tahax küll juba titat nii nummi:P

Mina meest sünnitusele kaasa ei võtnud ja see oli meie ühine otsus,võtsin hoopis ema,kes on kogenud neid samu tundeid ja valu juba 3 korda.Ja ma olen õnnelik,et just sellise otsuse tegin,sest tänu emale läks kõik nii kergelt,ei kasutanud ühtegi valuvaigistavat vahendit ega midagi:)Kõik oli super,võiks öelda,et sünnitus oli minu jaoks positiivne kogemus,tänu sellele õppisin ka ennast rohkem tundma.

mina olin algusest peale abikaasa juures, alates esimestest valudest kodus kuni siis sünnituse lõpuni haiglas (kogu protsess vast kokku 14 tundi). valude ajal sai naise soovil ikka massaaži tehtud, et valud nii tugevad poleks ja ju oli ikka abiks. üksi st ilma tugiisikuta sünnitamine pole vist eriti meeldiv kogemus.

nabanööri lõikasin ka ikka ise läbi ja sain pojaga perepalatisse lähemalt tutvust minna tegema ja homme saab Oliver juba 3 nädalat vanaks

Oi Toomas, tubli isa! Õnnitlen!

tahan ka kindlasti meest sünnitusele kõrvale ja õnneks tahab tema ka, aga hea meelega võtaksin veel ema ka kaasa, kas nii palju ainult saab

Ja Toomasele suured õnnesoovid!!!