EEVA naistekas

Saan 20 aastaselt, ehk siis peaks tulema mai 2010. Hetkel veel olen muidu 19.

kerx - õnnitlen !

Mina arvasin, et esimese lapse jaoks oleks sobiv vanud 23-26 aastaselt, nüüdseks aga olen arvamusel, et kui õige aeg siis ning see ei küsi vanust ( samuti ei pea siinkohal silmas seda et laps saab lapsi).

Järelikult oled õiget inimest kohanud

mina olen praegu 21, aga tunnen, et olen juba nii vana:D selles suhtes, et pragu saavad "naised" lapsi 16-17 aastaselt. Ja tundub, et see oleks justkui normaalne.
Arvan, et ise saan lapse alles umbes 26-aastaselt. Tahaks enne, et mul oleks OMA kodu, et vajadusel oleks kus olla, kui mees peaks maha jätma. Tahaks, et oleks hea ja tasuv töökoht, et endale ja lapsele kõike pakkuda. Et saaks reisida ja ilusaid asju osta (ise olen sellest kõigest ilma jäänud just rahapuuduse pärast).

Täpselt sama siin!
Mul polegi vist hetkel ühtegi sõbrannat kellel last ei olex. See on lausa jube, pole enam kellegagi kuhugi minna, kõik peavad kodus lapsi kasvatama

Tahaksin last/lapsi siis, kui haridus on käes. Aga eelkõige peaks olema turvatunne - nii selles, et mul on kindel elukoht, kui ka mehe truuduses.

Mina enne 30a. saamist last ei PLANEERI. Kui tuleb varem, siis kätt ette ei pane.

18 aastaselt tahaksin

Plaan oleks järgmisse aastasse planeerida, ehk siis 23

Tahaksin muidugi 18 aastaselt. Sinna on veel aastake aega. Mees siis ka parajas vanuses - 25.

Sama arvamus!!

Enne 25.eluaastat ei taha, ehk siis 4-5 aastat on aega. Praegu olen liiga noor ning mingit soovi ka pole.

Sarnaselt Mormelarile olen mina loodud kodukanaks ja oleksin nõud kohe lapse saama Ma tean, et ma olen vaimselt juba täiesti valmis selleks, kuigi mees arvab, et ikka vara veel ja noh, tegelikult ma temaga nõus ka, sest kuna hetkel vanust vaid 18 aastat, kool pooleli ja meie iseseisev elu vaid algusjärgus, peab see paar aastakest edasi lükkuma. Peale keskkooli mõtleme edasi

Olen 22 ja lapsesaamise soov on alates 16.dast eluaastast. Tunnen, et olen 100% valmis last kasvatama, kuid puudub inimene, kellega see laps saada.
Minu isiklik arvamus on, et mina saaks hakkama ka üksikemana (nimelt ma olen näinud kuidas naisel mees kõrval, aga kasvatamisprotsessist osa ei võta, seega ema kasvatab sisuliselt üksi), kuigi oleks tore, kui oleks keegi kõrval ning see ei tähenda, et ma nüüd lähen ja saan lapse esimese ettejuhtuvaga. Enne on siiski vaja saada kätte haridus (ülikool hetkel ühe aine pärast lõpetamata) ning end materjalselt kindlustada. Igal juhul saaks laps kõik, mis tal vaja ja mis soovib. Seega tänu plaanide edasilükkumisele tahaks last saada vanuses kuskil 26-27.

Oma emale ma enda last kasvatada ei anna, ainuüksi juba sellepärast, et mu ema on otse öelnud, et talle pole kunagi lapsed meeldinudki, tema lihtsalt leidis, et tema kohus on sünnitada lapsi ja kasvatada neid (ehk siis mind ja mu venda). Ma ei ütle, et mu ema halb, vastik, paha on, ta kasvatas meist korralikud inimesed ja armastab meid vägagi. Lihtsalt tal pole seda õiget emainstinkti, kuid minul on seda liiga palju...