EEVA naistekas

Ei ole ta nii midagi.

Mitmed tööandjad ei tahagi üldse nooremaid naisi tööle võtta, kuna paljud neist kipuvad juba aasta jooksul lapsepuhkusele jääma. Tööandja seisukohalt väga ebamugav, sest peab taas siis otsast peale uut töötajat otsima hakkama, lisaks mahavisatud kulutused väljaõppele, koolitusele...

Mul eelmisel aastal oli ka CV CV-keskuses üleval,helistati ikka mitu korda ja saadeti e-maile ja pakuti tööd,kuigi mul polnud siis veel keskkoolgi läbi.Nii,et ma ei ütleks,et täitsa võimatu sealt tööd leida.Aga jah,eks loeb tõesti eelnev töökogemus,kuigi minu arvates on see täiesti jama.

Teemaalgataja otsib tööd Tartus, olen kuulnud just Tartu kohta et seal raskem tööd leida,ei tea kas vastab tõele. Muidu mul mitmed sõbrannad siin Tallinnas kes raamatupidamist õppinud on küll kiiresti tööd leidnud ja seda juba kooli kõrvalt.

Mina õppisin ka finantsarvestust ja sain juba esimese kursuse lõpul tööle, mis siis, et ei olnud ei mingit kogemust ega ettekujutust kuidas miski toimib.
Lihtsalt töövestlusel mainid, et pole kogemust aga no niiiväga tahaksid saada kogemust ja oled kiire õppija. Töövestlusel pead lihtsalt rääkima, et sa niiväga tahad ikka, ja alati pead olema valmis, et küsitakse miks, miks ja miks.
Ja kindlasti enne vestlust muuda end enesekindlaks, sära ja ära karda, naerata kindlasti.
Ma olen alati saanud kõik töökohad, mida olen soovinud ja veel töödele, millega pole enne kogemust olnud ega ka aimu, mis see töö täpselt on.
A ja kui tööandja küsib vestluse lõpus küsimusi siis kindlasti mõelge kodus välja küsimused, et ettevõttekohta oleks vägagi soovitav enne netist lugeda, millega tegeleb jne.

Minul on CV-keskuses juba üle aasta aja CV üleval, pakkumisi ei ühtegi. Kindlasti on mul miinuseks see, et ma ei oska vene keelt, mida igal pool nõutakse. Aga see töö, mida mina tahaks teha, mis on minu erialane töö ja millel ei ole nõutav vene keel, nõuab kogemust. Päris nõme või mis. Mu endine klassiõde läks eelmisel aastal TÜsse ajakirjandust õppima ja sai kohe ka ajakirjanikuna tööd ajalehes. How easy is that? Mina ei saa isegi klienditeenindajaks. Huvitav, ma alustan ka sel aastal teise kursusega, aga mul vist küll erilist lootust ei ole oma erialasele tööle saada.

Mina ka vene keelt ei oska(pole õppinud) aga kuit töövestlustel küsitakse et mis värk vene keelega on siis ütlen alati et pmst saan aru nagu kui keegi midagi küsib, no ma saan ka sjukestest igapäeva asjadest aru nagu mis kell on jne ja siis ütlen, et ei ole mingi probleem kursusele minna, aga no enamik tööandjad nagunii ei viitsi koolitustele saata. Isegi kui ma selle keele peaksin kunagi ära õppima siis ma seda ei kasutaks rääkimisel, vaid endale arusaamise jaoks.
Kui inglise keelt oskad siis ei ole hullu ju.
Ise pead lihtsalt särama vestlusel, leidma enesekindlust, kasvõi käi enne maniküürist läbi, lase prantsuse maniküür teha siis on käed ilusad ja hoolitsetud. Meik tagasihoidlik, riietus puhas ja korralik.
Kui töökuulutuses pole kirjas, et vene keelt pead kindlasti oskama vaid on soovituslik siis ei tohiks vene keel olla takistuseks. Ja kindlasti küsida tagasisidet, et mis siis puudu jäi ja ei sobinud, et siis teaksid mida endas parandada.

brits1 mis su eriala on?

Referent-toimetaja. See on pm keelekorrektor, keeletoimetaja, referent. Ma ütleks, et tegelikult on minu erialal tööpõld väga lai, aga ainus mure ongi see, et kõrgharidus pole käes veel ja kogemust on ainult ühe-nädalase praktika jagu. See kõrghariduse puudumine ei ole veel nii suureks takistuseks, kui kogemuse puudumine. Tavaliselt ajab asja ära ka omandamisel kõrgharidus.

Ei see kogemuste puudumine pole ka takistuseks, tähtis on inimese enda tahe seda tööd teha ja, et ta seda tahet näitaks igat moodi töövestlusel.
Nt võid vestlusel mainida, et see nädal aega praktikat ikka tekitas suurt huvi ja , et tundus et just õige eriala on valitud.
Vestlusel peab lihtsalt jutt hea olema ja CV ja motivatsioonikiri peab ka olema perfecto, et poleks vigu ja mingit mõtetut mulli seal sees.
Kuhu firmasse sa muidu tahaksid?

Mul ei ole mingit kindlat soovi, kuhu minna, aga kindlasti huvitaks mind meedia,ajakirjandus vms. Praktikal olin ma Tallinna linnavalitsuses avalike suhete teenistuses. Seal hakkas mulle nii meeldima, et ma oleks kohe olnud nõus sinna tööle jääma, aga seal tahetkse kindlasti et ülikool oleks lõpetatud.

No eks ikka helistatakse ja pakutakse, kuid mis kohtadele. Mingiks maasikamüüaks ma ei lähe, kui olen olnud keskastme juht.
Otsin siis ise ka pingsalt ja ega ta kerge ikka ei ole. Tööpakkumisi nagu on, kuid alati mingi konks juures ja kui leiadki midagi sobivat, siis ei pruugi sa seda ju saada.
Sain just täna ühe äraütleva kirja ühele kandideerimisele. OK, see kõik väga kena ja viisakas, et te ikkagi leidsite parema kandidaadi, kuid löön siis CV-keskuse lahti, et uusi tööpakkumisi vaadata ja näen, et sellele samale töökohale alles konkurss käib. Ma saan aru, et võib-olla mina ei olnud päris sobilik sellele kohale, kuid kuidas nad saavad öelda, et leidsid sobiliku. Samas muidugi pole ehk jõutud kuulutust maha võtta...
Mõtlengi nüüd, et kirjutan neile vastu. Et siis küsin huvi pärast ka seda konkursi lõpu värki või oleks see liiga ebaviisakas kraesse lennata? Tahtsin nii või naa küsida, et mis põhjustel mina ei osutunud valituks, sest siis tean järgmine kord seda viga vältida.

No kui maasikamüüjana oleks areng kiirem nt, esimene aasta müüd ja juba teine aasta pakutakse mingit müügijuhi kohta siis parem mingi madalam koht, peasi et firmas kiired karjääri võimalused. Alati ei ole parem lahendus unistada kohe saada mingit kõrget kohta. Kas või pangas alustada tellerina ja pärast olla mingi osakonna juht, lihtsalt pead end tõestama ja huvi üles näitama.

Loomulikult, aga ikkagi mingi edasiareng peaks olema, eriti kui oled juba sarnast tööd teinud ja sellist positsiooni omanud. Milleks jälle nullist alustada?
Antud juhul räägingi endast. Kunagi olin nõus vastu võtma iga jõukohase töö, sest ei saanudki eeldada, et kohe direktori kohale passin, eriti oma hariduse ja töökogemusega. Nüüd on mul aga juba neid paljunõutud kogemusi ja sellest lähtuvalt eeldan siis ka vastavat tööd sellele

mis mõttes, raamatupidajaid on igale poole vaja, paku ennast igal pool.

Hetkel tööpakkumiste arv minu nägemuse järgi poole võrra vähemaks jäänud. Tean, kuna kui 3 kuud tagasi aktiivselt tööd otsisin, siis olin täpselt kursis palju tööpakkumisi, vähemalt minu soovitud valdkonnas on, ja neid oli ikka poole rohkem.

Minul praegu sama probleem. Tööd olen otsinud nii hyppelaua kui ka cv-keskuse kaudu. Nõme on, et kui hyppelaua tööandjad annavad mingisugusegi vastukaja, siis Cv-keskuse tööandjad ei raatsi sulle e-mailigi saata. Siiamaani olen saanud ainult e-maile a´la "kahjuks ei osutunud teie valituks" viisil või " teil puudub kvalifikatsioon" viisil, sest paljudele töökohtadele on tõesti vaja ka kõrgharidus või selle omandamine. Mulle on sellepärast palju ära öeldud. Olen keskharidusega ja töökogemus absoluutselt puudub. Ma pole veel kusagil töötanud. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tegin lolli vea ja astusin kõrgkooli sisse, ise veel teadmata, mida ma tegelikult tahan. Oleksin võinud kohe tööd otsima hakkada.
Ma arvan, et nende puhul, kel kõrgharidus käes mängib olulist rolli valitud eriala. Mõndade erialade puhul on kerge leida tööd ja võid tööle saada ka siis kui alles omandad kõrgharidust. Näiteks üks minu kursaõde sai tööd koolis õpetajaks. Teiste erialade puhul on jälle raske leida tööd, sest töötegijaid parasjagu vaja ei ole.

Eelmise kirjutasin mina. Tahtsin veel mainida, et kõrgkool jäigi mul katki ja kui käisin esimesel ja teisel kursusel siis polnud mul võimalik tööl käia, sest eriala oli päris karm ja kodus väike õde, kes vajas kantseldamist. Isa ja ema elavad lahus, kuigi ametlikult on nad veel abielus. Ema viskas mu joodikust isa korterist välja ja too läks oma ema juurde.

Näita mõnda kohta siis, et igalepoole, ja kindlasti et palk oleks normaalne, et suudaks maksta üüri ja süüa ka osta veel, mitte miinimum siis.

Arvan et cv keskuse kaudu sa jäädki otsima.
Otsi mujalt neti lehekülgedelt ,peale selle uuri tuttavatelt ega kuhugi pole sekretäri vaja .Kui tahad tööd leida pead ikka aktiivsem olema

Ma ei tea kuidas nende "päris töökohtadega" on, aga kui mina suviti tööl käisin, siis alati helistasin ise neile (kui number oli antud). Sest mulle kunagi räägiti sellist juttu, et nad tegelikult kõiki CV-si läbi ei vaata. Kui ma helistasin sain ma kohe tööle, aga kui CV saatsin siis vb heal juhul vastati mulle suve lõpus et sorry sa ei olnud sobiv.