aga kuidas oli tunne??
Kas külalisi said kutsuda??
Ja kas kõik su asjad mahtusid ära?
Meil oli kahetoaline korter. Üks tuba elutoana ja teine magamistoana. Ega ei oskagi öelda, kuhu need asjad kõik mahtusid, elutoas oli minu kirjutuslaud ja mingi osa sektsioonist oli ka mu asjade päralt, voodipesu jms. oli enamasti emaga ühes kapis. Ega 8-10 aastaselt polnudki eriti asju, mida väga tahaks privaatselt hoida ja ega ei olnud vajadustki. Kui sünnist saati oled niimoodi elanud, siis ega ei oska muud igatseda ka. Külalisi sain ikka kutsuda, kuid eks alati pidi arvestama sellega, mis tuju emal on jne. Rohkem käisin siiski ise külas või õues. Salaja sai ikka igatsetud oma tuba, rohkem mänguasju, rohkem taskuraha ja mida aeg edasi seda rohkem privaatsust, aga eks pidi võimalustega arvestama. Seoses kolimisega sain ka oma toa, aga eks emal ikka see harjumus, et tahan marsin sisse, ei taha ei marsi sisse. Paneb pesust tulnud asju ise mulle kappidesse jne ja vot see harjumus mind häirib, aga vot tee sa sellisele türannile selgeks, et kappidest eemale hoiaks.. Nii, et nüüd ma ootan hoopis seda aega, mil tiivad seljas ja oma elamine