Draakonipuu meeldib mulle ka. Üks vähestest, mis meil kodus säilinud on, kuna kass hakkas neid kõiki suure innuga närima ja rüüstama, siis olidki nii ära räsitud, et pidime ära viskama.
Oma koju tahaks kunagi mingit suuremat toataime, mis oleks ilusa potiga põrnadal, mis oleks pigem puu moodi. Aga palju neid ei tahaks. Mul vanaema juures nagu Issanda Loomaaed. Mööda seina ja lae all ronivad, põrandal, riiulite peal ja kapi otsas. Minimalistikkusest pole jälgegi. Samas sugulastel on oma majas nö taimenurk, mitte pole üle maja laiali. Neil üks suur palmiline (täpsemat nime ei tea) ja kuna neil on nagu 1,5 korrust, st teine korrus pole täielikult peal, siis see palm ongi nagu läbi kahe korruse. Niiviisi mulle meeldiks, kui oleks palju taimi, aga selline sigrimigri ei istu.
Kunagi oli meil teises kodus suure-suure poti sees toakask. Mingi aeg nägi ta väga ilus välja, siis aga hakkas närtsima. Ta oli veel omamoodi tujukas taim ka. Kui mõnikord nädalaks kodust ära läksime, siis tagasi tulles oli ta täitsa närtsinud, kuigi vanaema käis ikka kastmas. Vanaema oli kuskilt kuulnud, et toakasele on rääkimine oluline, või vähemalt see, et ta tunnetaks, et ümberringi elu käib. Järgmise korrad, kui ära läksime, siis käis vanaema taimega rääkimas, igatahes tagasitulles enam nii räsitud ei olnudki.
Nii et selline pirtsakas oli meil.
Mingi hetk oli mul täitsa enda pisike <a href="
www.freewebs.com/abadaa/havisaba.jpg&quo...;havisaba</a>, selle aga hävitas ka kass oma turnimisega ära. Kui hästi mäletan, siis pidi vist ka mürgine olema too lill, õnneks kass seda söömas ei käinud. Kunagi oli selle sama lille suuremat versiooni ka, need ei meeldinud. Mu meelest nägi inetu välja.