EEVA naistekas

Issand kuidas ma selle üle naersin
See polnud solvang vaid lihtsalt see oli nii naljakas

Minu kõige suurem kiiks on öösiti hammaste krigistamine. Ma ei tea kuidas see mul nii tugevasti tuleb välja aga ei tunne ma mingit valu ega midagi. Sõbrannad ja vanaema, nad on nõrgema unega, räägivad ikka ja alati et sa ikka krigistad, ise ma ei saaks arugi.
Teine kiiks mis mul on, on 9 ja 6 sassi ajamine. kui on arv 689 siis ma kirjutan auutomaatselt 986, ja isegi niisama kirjutan 6asemel 9 ja vastupidi.
Kolmas kiiks, mis mind vahel ise ka häirib, on selline, et kui ma pean nt. panema Wordis mingi lehekülje äärise vms, pean ma alati panema kas täisarvu või poole, kuidagi ei anna rahu kui on nt. 7. Samamoodi on olnud rahaga, et mul on 32kr ja ma olen nimel 2kr ära raisanud, et 30kr oleks ilusti. Samamoodi on nende arvude kõik joonestamised ja mõõtmised. See on mul üks väga tobe kiiks.
Minul on ka sama selle pesuga, et mulle meeldib et on sama värvi lõks, mis värvi riie ise on.
Tänaval, kui on ruudud, astun ma neile sisse, ei tohi puudutada neid vahesid aga kui on plekid, sis ma vahel üksi kõnnin ja mängin, et ei tohi plekist kõrvale astuda, et see on mingi saar vms.

Telefoniga rääkimises ma alati sodin midagi

Ma ei tea kas see nüüd mingi veidrus on aga ma koperdan alatasa millelegi otsa, isegi kui ma näen et see asi seal on ikka ma pean koperdama
mul on nii et mu taskud peavad alati tasakaalus olema
ja kui mul on üks tasu teisest raskem siis ma teisest taskust tõstan asju jälle ümber ja kui jäävad ikka nii et üks on rasekm siis küsin sõpradelt või sõbrannadelt asju juurde või annan oma asjad teiste kätte
Telefoniga rääkides pean ma alati toas ringi käima ja arvuti taga istudes mul jalg alati hakkab kõikuma :PKeset loengut ma vahepeal lihtsalt pean lakke vahtima
Ja ma sasin loengu ajal koguaeg oma juukseid :DSõbrannale ka see komme juba külge jäänud Kõigil mu kunagistel vihikutel on ääred tantsivaid inimesi täis joonistatud:D ja Nüüd kaustikute ääred kõik ka :DSee on komme millest olen üritanud juba aastais lahti saada aga kuidagi ei õnnestu

Aaa, tuli meelde. Mul on ka nii et vahepeal kõige tavalisemal hetkel hakkan ma laksust naerma :DJa kui ma laksust naerma hakkan siis ma naeran ikka nii et kohe naeran ja nii päris mitu minutit jutti , tavaliselt kui ma naeran nagu hullumeelne siis hakkavad teised ka naerma koos minuga :DJa ma naeran veel sellise kõva häälega . Ükskord ma bussist nägin kuidas üks poiss nalja tegi ja tüdruku ees kekutas ja ma lihtsalt hakkasin naerma nii hullult , et terve buss pärast naeris :DLahe oli

Väiksena oli mul selline kiiks, et kui kääridega paberit näiteks lõikasin siis suu käis samamoodi kaasa nagu käärid käisid

jaa minul ka selline kiiks. niimoodi ma süvenen jutu sisse aga kui paberit ja pliiatsit pole siis mulle millegipärast ei jõua kohale teiseinimese jutt.

Kui ma mängin Playstationit, automängu, siis alati kui keeran seal mängus, läheb pea kh kohe selles suunas kaldu. Vend alati naerab, ise nagu ei saagi aru

Ma ei tea kas see on kiiks, aga mulle jumalt meeldib inimesi jälgida. Jube piinlik vahest:D

Kas teie tuttavatel on kiikse, mida te vihkate? Mina isiklikult vihkan enda isa pedantsust. Kohe, kui üks koera- või kassikarv kuskil on, toob tema tolmuimeja välja ja hakkab sibitsema. Lausa hale

Liblikas, ma armastan ka inimesi jälgida. Kohati ma lausa vihkan seda sõltuvust, eriti kui seda märgatakse Lihtsalt jube huvitav on
Siis kohe kindlasti ei laena ma oma juukseharja kellelegi.
Ma vaatan alati, et ükski asi tagurpidi ei jääks st pea alaspidi. Näiteks vihikud koolikotis või shampoonipudelid. See on vist mu tõsiseim kiiks.

Ma tahtsin veel küsida, et kas kellegil on ka selline kiiks, et kisute kõikidest küünelakkidelt, toonikutelt, deodorantidelt jne need sildid ära ? Mul ei ole mitte ühelgi pudelil jne silte, kõik olen ära kiskunud ;)

haha eii, minul seda kiiksu ei ole.. ..tead minu mehel on selline kiiks, et ta nuusutab oma näppe, kui sügab koera kõrvu :O....ja pikalt...Haha

Talle siis meeldib koeralõhn? Või äkki nuusutab, et kas jäi see lõhn näppudele?

Päris kõiki ära ei kisu, need mis kergemini eemalduvad need osad võtan.
Siiski ei salli ma hinnasilte Eriti riiete peal. Nad võiksid minupoolest need ennem kotti panemist juba poes eemaldada. Samas vast hea, kuna tihti ma ei proovi asju, mida ostan ja see võib tagastamise võiamtuks teha.

ta krimpsutab nägu samas..seega ei meeldi, aga näppe ära ei võta nina alt :O haha

minu kiiksud: es ole, es tea, hää küll, mine sa tää...jne....ja ema ei kannata minu sõnade murdmist!

Kui pesen nõusid, siis kuivatusrestil peavad olema kõik taldrikud ja kruusid suuruse järjekorras. Kui keegi teine on pesnud, siis ma tõstan ikka ümber- häirib kohutavalt.

Minu üheks kiiksuks on see, et ma kannan ehteid suht harva. Ja kui kannangi siis kojutulles esimene asi absull kõike ehted kõrvast kaelast ära kähku. Noo pole üldse mugav nii..ja sõrmuseid ma ei kanna, nii jube nagu kohe pooks näpud üles. Sama ka pluusidega millel kaelused kohe kui midagi vastas tekib siuke lämbumis tunne, salle kh ei kanna sp. Ma ei saa aru kõik mu sõbrannad ei võta oma ehteid üldse ära, magavad nii sõrmuste kaelakeede, kõrvakatega, noo kohutav

Ma loen ja imestan. Mul on küll pisikesi veidrusi, aga ei midagi nii ekstreemset.


Näiteks mees on märganud et kui ma midagi tahan võtta, või keegi mulle midagi ulatab, teen ma selle asja suunas paar lehvitavat liigutust. See ajab inimesed naerma, ise seda ei taba ära. Väiksena rääkisin unes ja hullud keskendumisraskused on, kui midagi segamini on ei suuda ma õppimisele keskenduda. Sellised tavalised asjad.


Väiksena oli neid rohkem, nüüd olen üle saanud neist. Kui nüüd mõtlema hakata siis olen ma nii taltsas inimene, et kõik on minust justkui välja koolitatud.


Ja inimesi armastan ka jälgida. Ja siis väikeste laste puhul mõtlen, huvitav millised nad vanemana välja näevad, millist elu elavad. Teiste inimeste elu huvitab, aga ise kunagi ei näita seda välja, vaid fantaseerin.


Kõige hullem siis see, et voodialuseid kardan, kohutavalt. Minu voodialune on kinnine, muidu ma öösiti magada ei saaks. Ja mehel on ainult madrats, nii et seda ka ei karda. Aga väiksena alati voodisse ronisin ja sealt välja hästi suure kaarega ja voodi ääres riideid ei vahetanud. Voodi alla ka kunagi ei vaadanud. Õde võttis selle koristamise enda peale.

Minu kiiks -käed peavad koguaeg olema puhtad, mustad käed on minu õudusunenägu .Kohe ,absoluutselt kohe kui koju tulen pesen käed ära ,teisiti ei saakski olla, ei kujutaks ettegi .Btw ,pole neitsi tähtkujust.