niisiis mul ka paljud sarnased kiiksud nagu osadel:
Ma kardan paaniliselt pimedust. Tänaval isegi inimestega koos õhtuti kõndides vaatan pidevalt tagasi - keegi ei saa aru, kuidas ma saan olla nii paranoiline. Ja ma teen kõik endast oleneva, et mitte kunagi kellegi taga kõndida. Pikkades koridorides (kui peab nt kuskil vetsu minema ja vahepeal on koridor ja terve maja on tühi v.a see tuba, kus jäid sõbrad või keegi) ma jooksen nii, et hing kinni, et kiiresti tagasi saada.
Tihtipeale ma räägin endale selliseid lolle asju nagu "kui ma turvavööd enne sõitmise lõppu lahti ei tee, siis läheb see ja see asi hästi", täiesti jabur ühesõnaga> ja veel taolised värgid
ei kuula muusikat avalikus kohas kõrvaklappdest kõvasti, sest ma usun, et äkki ma mõtlen valjusti või hingan naljakalt ja inimesed vaatavad mind
Ja tavaliselt siis kui vaikus on, hakkan mina naerma. Tund on, klass vaikne, aga minule meenub midagi naljakat ja hakkan naerma. Eriti närvidele käib see siis, kui naerda tegelikult ei sobiks.
Praegu ka kõik teised magavad aga mina loen siin neid teiste kiikse, ja täiega irwan, jube naljakas on licalt
ja mul on see ka, et ma olen kohati nagu Monk või Meeleheitel koduperenaiste Bree. Täiesti on kõik vaja omale kohale panna jnejne..
mai kannata kui söömise ajal keegi mätsutab või närib kõvasti midagi,,see on lihtsalt haige! Nii ajab närvi see asi! ma kuulen ka igat krõmpsu ja siis alati riidlen et mätsutad jne..
Ja peegli pinna pööran samuti nii, et ei näeks midagi. Ja ma ei saa magada kui pea on ukse poole, nii et ma ei näe kes uksest sisse tuleb.
Ml ka selline pimeduse kartus et jube
Ma olen jube hale iimene, endalgi hakkab häbi! Kui näen kuskil poes vaest inimest kes ei suuda endale näitex midagi osta või siis ml akkab nii kahju, et lausa nutma võin hakata ja siis meenutan neid asju veel mitu nädalt! Appi, ma olen nii õrnahingeline selles suhtes! Eriti kahju akkab kui näen et kellelgi vaesemal inimesel on auk sokis või kilekott käes, mille põhjas on ainult mingi pisike asi, või kui vihmasel päeval pole vaesemal inimesel dressipluusi
Jh ja kui üksi kodus olen siis kardan ak et kuskil nurga taga keegi on jne. Enamvähem püsin ainult ühes toas
ja siis kohe kui nad on lahkunud lukustan kõik uksed
Ja kui ma ehmatanud olen siis ma pean toas kiirelt ringi liikuma ja asju näppima, istuda küll kohapeal ei saa