EEVA naistekas

* Kui ma magama lähen siis ma pean olema täiesti sisse mässitud, kui kuskilt õhku tuleb, siis ma lähen nii närvi ja sätin ja sätin kuni ma täielikult vihane ja väsinud olen.
* Kui ma ühe käega nt. ust puudutan, siis ma pean kindlasti teise käega ka seda tegema.
* Ma olen mitu aastat ALATI enne magama minekut põlvili lasknud ja voodi alla vaadanud. Ma ei teagi miks, lihtsalt, et keegi on äkki all vms.
* Tänaval väldin ka igasuguseid pragusid ja astun ruutude keskele.
* Ma pean alati TÄPSELT enne magamaminekut wc-s käima...nt. kui käin ära ja siis hakkan alles voodit korda tegema ja patja kloppima, pean ikkagi uuesti minema, mis siis, et minut tagasi just tulin sealt
* Mul on mänguasja riiul ja ma sätin nad alati nii, et kõik loomad näeks välja ja hingata ka saaks
* Kardinapragusid ka ei kannata.
* Kui ma telekat vaiksemalt või kõvemalt mängima panen, siis volume peab alati paarisarv olema. Nt. ma tahtsin, et mu ema kõvemaks paneks ja mulle jäi kohe silma, et numbrid jäid 19 peale ja siis ma kisendasin, et tuleb 20 täis panna. #-o
* Ei salli ka raadiojaamade vahelist sahinat ja telekal ka kui vale kanali peale läheb Need on nii creepyd

Mina pidin perfektsionist olema. Seda ütles üks õpetaja, kui nägi piduliku etenduse eel mind kavalehti laudadele sättimas nii, et kui inimene lauale läheneb, jääb pildiga külg esimesena silma.
Hakkasin asja üle mõtlema ja tegelikult on selliseid asju teisigi: kui ma olen nõuks võtnud midagi väga korrektselt teha, siis ma ei salli, kui pean midgai ümber kirjutama - võtan uue paberi. Paljude tööde puhul armastan puhtust, näiteks mõned joonistused ja tušigraafika.

Ehh, kiiks omamoodi. Tegelikult võtan enamus asju siiski kunstiliselt ehk nö vaba käega.

Midagi veel seoses selle foorumiga :
nimelt kui alafoorumil on punane käsi(kui keegi on teemat uuendanud vms. ) siis ma ei taha seda näha, isegi siis, kui mind see teema ei huvita, klikkan selle peale, et käsi kaoks ära. Siis, kui on palju teemasid, siis ikka sealt nupust"Märgi kõik teemad loetuks"

[quote]Midagi veel seoses selle foorumiga :
nimelt kui alafoorumil on punane käsi(kui keegi on teemat uuendanud vms. :? ) siis ma ei taha seda näha, isegi siis, kui mind see teema ei huvita, klikkan selle peale, et käsi kaoks ära. Siis, kui on palju .


Ma tegin ka enne nii, kui kiire oli, kuid siis teinekord kui jälle aega oli, ja kui igavust selle foorumiga peletasin, leidsin, et: ,,Oii!! Kuidas ma ometi neid põnevaid teemasid ja postitusi lugenud pole!''
Ja nüüd, kiiretes olukordades jätan lihtsalt lugemata, et teinekord üle vaadata

Mind häirib, kui seda kätt ei ole Enne just tulin foorumisse, ja siis vahepeal kadusid kõik käed ära kuigi lugemata teemasid oli veel :O Nõme ju,see ajas mind närvi xD
Üldiselt tänaval ka üritan pragude peale MITTE astuda.

Mulle ka see ei meeldi, et kui logid sisse ja siis välja, et siis kaovad kõik need käekesed ära, kuigi ma pole teemasid läbi lugenudki
UUendatud foorumis võiks nii olla, et alles siis kaob see nn. käeke ära kui ikka sinna teema peale oled klikanud.

Kui köögis lauapeal on mingi nuga ja kui terav otsa on kellegi inimese poole, siis ma pean lihtsalt noaotsa ära pöörama. Endale jääb selline tunne et kui ära ei pööra et siis nagu ma tahaks sellele inimesele halba. Hambaid pestes pean peeglist ennast vaatama. Ja siis ma kardan enda trepikojast ülesse minna et korteri ukseni jõuda, sest et kui ühest trepist hakkan ülesse liikuma jääb mu seljataha pimedus. ja siis ma tulen hästi kiiresti trepistülesse ja vaatan veel seljataha alati, sest alati on selline tunne nagu keegi tuleks järgi. Ja peegli pinna pööran samuti nii, et ei näeks midagi. Ja ma ei saa magada kui pea on ukse poole, nii et ma ei näe kes uksest sisse tuleb. Kõige totram on see, et kui ma magan küljepeal, peavad mul ALATI juuksed kõrva peal olema. Aga kui ma vahest juuksed kinni panen ööseks, panen tekiääre kõrvapeale. Isegi sõbrannad naeravad seda. Ja üks veider asi on see, et kui ma magama lähen peavad riidekapi uksed kinni olema, vahest isegi keeran kapi uksed lausa lukku.
Kõigerohkem elus kardan neid suuri rohelisi prügi kontenereid. Eriti kui on pime väljas ja ma pean prügi välja viima siis ei taha üldse minna. Ja kui ma siiski pean minema siis ma tulen jooksuga prügikasti juurest ära. Siis mõned sõbrad naljaga nokivad ka et, kuule prügikastide juurde ei taha minna vä ? See prügikastide värk on nii totter. Hetkel rohkem meelde ei tule.

Ma pidavat suud pooledi kinni hoidma kui telefoniga räägin, ainult paremalt poolt paotan. Ma joon kohvi alati meega, aga see pole veider, lihtsalt maitse asi Kui ma filmi vaatan siis naeratan omaette ja jõllitan telekat ja ei pane tähele sõnagi mis keegi räägib, see võib friiki välja näha veits. Pimedust kardan ka, niiet meie kodus tavaline kui vetsu minnes täiest kõrist kisades sinna ja tagasi jooksen. Viimati juhtus nii et kimaga voodisse tekialla tagasi hüpates, läksin seljaga vastu seinakontakti, see lendas seinaküljest ja selg oli lõhki mul on püksid alati sokkide sees, joon likööri piimaga, kõrrega jooki juues topin ise märkamata kõrre alati esihammaste vahele, hoian näppe suus koguaeg, mitte ühte vaid nelja. Mu onupoeg paar aastat tagasi unes tuli püsti pani kogu majal tuled põlema, läks vanaema voodi juurde ja istus talle tagumikuga näkku nagu mida haiget värki

hehm.. no mina magan üks silm lahti. Kui mulle tundub mõnikord tänaval, et ma näen mõnda tuttavat, aga see siiski tema ei olnud, siis kindlasti näen ma seda inimest veel. Ma panen oma kampsunite ja pluuside riiulisse alati juuksekarva (riiete peale), vanast harjumusest, et ma näeks, kui õde on mu asju võtnud. Laulan peaaegu alati lauludele kaasa raadios, ei suuda teisiti. Kord istusime ühe poisi autos sõbrannaga tagaistmel, siis muusika mängis nii valjult, et ma sain päris kõvasti seal taga kaasa laulda... järsku pani see kutt muusika kinni ja vaatas taha, aga mina nagu totaalne ajukääbik vaatasin talle juhmi näoga otsa ja laulsin edasi ta vist mõtles, et ma olen hulluks läinud.
Veel otsin igast ruumist ülesse ühesuguste värvidega asjad. Ja kui on mingi muster, siis pean üle lugema kõik asjad.
Kui jäätisekokteili joon, siis viimase lonksu tõmban kõrrest sisse hästi suure lurinaga. Meeldib mängida lauamänge, aga kui kaotan, siis saan hästi vihaseks. Kui koristan, siis vahel võtan tolmuimejal harja otsast ära ja imen selle toruga oma põske - hajameelsusest.
Köhatan koguaeg, kurk on suitsetamisest vist kähe, aga kui ma seda näiteks ühistranspordis vms teen, siis kõik inimesed vaatavad, et kas mul on midagi öelda, või et miks ma köhatan-- ja siis mul ei jää muud midagi üle, kui neile tobeda näoga naeratada.

Minu mees on õpetanud mind une pealt maalima ... Ise veel nii asjalik

Ma ise ka kunagi rääkisin... nüüd vähem. Mis siis veel??? Ah jaa... mul ei tohi voodi olla seina ääres... Naeran ikka ilgelt omaette, kui midagi naljakat meelde tuleb :oops:

Minul on kaa väikesed veidrused.
Nt enne magamaminekut peavad mul ALATI olema mõlemad kapiuksed sinnamaani lahti, kus algab vaip, ma lihtsalt ei saa muudmoodi.
Siis bussis sõites on mul alati hirm, et kui ma istun akna pool ja keegi inimene istub mu kõrvale, siis kardan, et äkki ma pean enne teda maha minema. Kardan alati seda möödatrügimist. :-s
Siis on mul mingi imelik mäng sõrmede ja jalgadega, oeh, see pole isegi mäng, aga ma ei oska seletada. Nt et pean ühte rütmi tegema jalgadega ja siis sama rütmi kohe vastupidi ka ja siis ühe korra veel vastupidi ja siis jälle ühtpidi. Issand, ma olen vist ikka hull.

[quote]minu kõige suuremaks veidruseks on see et kui ma midagi teen tõsiselt süvenenult ja keskendunult siis ma ütlen niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ja siis iiiiii venib ja venib ja siis tõmban hinge ja hakkan jälle otsast peale seda ma ...

Irw..eriti koom

Mul on vanast harjumusest see, et kui sõidab auto mööda ja number on 888 MND siis löön alati kõrval oleva inimese vastu patsu ja ütlen õnnekas...Aga kui käin üksinda tänaval ja kedagi ei ole, siis löön vastu ennast patsu ja ütlen õnnekas ja siis vaatan, et ega keegi ei näinud...
Siis ei astu ma kanalisatsioonikaantele või kui astun siis jälle plaksu...Siis ma räägin vahel õudus jutte teistele, et teisi hirmutada..lõpp tulemus on see, et ma kardan ise täiega ja ei suuda enam olla
SIis on ka see, et kui pimedus on taga, üritan joostes edasi minna
Appi mul on neid üldse palju, aga praegu ei tule üksgi meelde..
Aaa..see on ka, et poes käies pean võtma alati kõige tagumise toote

Ma ei saa kinnastega joosta Mul hakkab randmest sügelema

Mul on 67 paari sokke (ära loetud) ja kannan iga päev vähemalt kahte paari sokke. Ühe paariga pole juba aastaid käinud. Nii ebamugav on minu arust.

Räägin peegliga. Lihtsalt seisan peegli ette ja räägin: "Jessss, ma saan kohe musiga kokku!" või "Ma saan sellega hakkama. Ma tean seda!" Suht veider on see siis kui ma olen näiteks koolis ja ma ei pane teisi inimesi üldse tähele ning räägin seal omaette.

Igal hommikul vaatan hoolikalt, et astuksin parema jalaga voodist välja ja kui juhtubki, et ma kogemata unustan ja astun vasakuga, siis olen hästi pettunud päev otsa ja kui midagi valesti läheb, siis kohe ütlen, et see on selle pärast.

mul sama mul see ka et kui ma mingit MEGAHEAD laulu siis ma PEAN lihtsalt kaasa laulma,ma ei suuda muud moodi aga näiteks tänaval mp3-e kuulates on veits imelik

Ma ei tea, kas ma olen juba sellest rääkinud, aga ma olen hommikuti täiesti omas mullis ja pahur. Koolis ei saa üldse pihta kui mõni midagi küsima tuleb, magan vist alles.

Mul on nii, et kui joon siis alati võtan paaritu arvu lonkse #-o

minu kiiks on sõna UPSI.. koguaeg kui midagi valesti teen siis "UPS´i".

appi kas sa loed lonkse???
Aga hingamist ka loed??? =D>

Ma närin nätsu muusika rütmis :oops: Kui muusikat taustaks ei käi, siis ise peas mõtlen mõnele loole ja siis närin nätsu näiteks klaveri loo iga noodi järgi :oops: