Vanadest inimestest ei saa kunagi aru. Ilmselt neil tõesti on igav, pensionärid ju, mis neil ikka päeval teha, kui sõita ühistranspordiga poodi ja siis bussis või kus iganes nooremaid noomida ja nende ellu sekkuda. Ükskord tuli mul õde Tallinna ja läksime siis koos trolli peale et koju sõita ja me ei saanud uksestki sisse astuda, üks tädike lihtsalt tuli ja täitsa otseses mõttes lükkas mul õe ukse eest ära, et jumala eest tema saaks enne sisse. Mul endal samamoodi olnud. Täiesti haige noh. Eriti ülbed on mu meelest vene rahvusest mutikesed, eestlased on veidi rahumeelsemad.
Ka ei salli ma, kui elujõuline inimene istub tuimalt toolil ja tema kõrval seisab vanatädike, kes vaevu püsib jalul, hoiab kahe käega torust kinni, et pikali ei kukuks bussi suure kiigutamise peale, ja inimene ei tee märkamagi. Selline juhus oli kui sõitsin bussiga Priislesse. Ma olin niii tigevihane ja praegu natuke isegi kahetsen, et ei öelnud sellele naisele midagi. Ta ise nägi, et vanatädil on raske ennast püsti hoida ja ta lihtsalt istub seal nagu midagi poleks olnudki:angry: vihale ajas noh:angry:
Natuke head ka. Sõitsin trollis ja peatuses tuli sisse üks vanatädike. Pakkusin talle lahkelt istet, sest oli äha, et ega ta kaua püsti ei jaksa seista. Tema naeratas ja ütles mulle kenasti aitäh. Sõitsime natuke maad edasi ja tema pistis mulle kommi pihku. See oli niiii armas, et mul läks süda soojaks kohe:)
Ükspäev sõitsime bussiga sõbranna juurde ja siis seisime seal, kus lapsevankritega tavaliselt seistakse ja meie juures pingil istus ka üks vanatädi. Tema kõrval oli koht just vabaks saanud ja ma otsustasin sinna istuda, sõbranna seisis mul vastas, hoidis torust käega kinni. Siis see tädi hakkas mu sõbrannale rääkima, et ma ei saa kohe mainimata jätta, kui ilus sõrmus teil sõrmes on. Mulle on alati rohelised kivid meeldinud ja see on kohe eriti ilus jne. Mõtles ja arutles veel, mis selle kivi nimi on jne jne. Siis kui tema peatus tuli, soovis meile kõike head. Armas tädi oli:)