EEVA naistekas

No see on tõesti nii koomiline, kus mutike jookseb ühistrantsporti vahib kiiruga ringi nagu otsiks peidupaika mitte istekohta, siis jookseb veel ühistrantspordis ka edasi - tagasi, sest ega siis kõik kohad ei sobi! Täna aga ootasin trolli, trolli peatus täpselt nii, et uks jäi minu ette, astusin kõrvale et pealolevad inimesed maha saaksid tulla. Kui inimesed maha tulnud, hakkan trolli astuma kui <span style="text-decoration: underline;">trügib</span> teiselt poolt mammi minust ette ja veel lükkas tagumikuga kõrvale.. Noh tõesti, õnnistatud olgu suure ahtriga mammid! See on lihtsalt nii jabur, ma ka ühinen brits1'ga, kui rabistavad, saavad ka seista. Kusjuures, mul rääkis õpetaja, kus mutt ta lihtsalt püsti tõstis bussist(õpetaja oli 9ndat kuud rase, kusjuures hiljem - samal päeval ta sünnitaski).
Issanda loomaaed on kirju!
OT aga ma nägin täna nii armsat vanatädikest, tal oli huuled roosaks värvitud, kuid see ei näinud üldse rõve välja nagu tavaliselt.. Hoopiski vastupidi - tema malbele olekule andis väga palju kaasa.

Minulgi on paar korda selliseid ebameeldivaid seiku ette tulnud. Esimene meenub mulle ajast, kui olin imselt 7 või 8 aastane. Pidin sõitma trammiga trenni ja peatusesse, kus maha läksin, pidi mu vanaema vastu tulema. Istusin siis selle kohapeale, kus on 4 istet: kaks sõidu suunas ja kaks seljaga sõidu suunas. mina istusin seljaga sõidu suunas ja minu vastu tuli istuma üks vanem naisterahvas. Ma ei osanud sellest midagi halba arvata kui teda nägin, aga just enne kui ta oma tagumikuga toolile jõudis prantsatada, haaras ta mul küünarnukist kõvasti kinni ja konkreetselt tõstis püsti ja lükkas toolide vahelt vahekäiku. siis istus ise rõõmsalt minu koha vastas ja minu see koht, kus mina istunud olin, oli täiesti TÜHI! Järgmises peatuses tuli peale tema sõbranna ja siis ma sain muidugi aru, miks ta mind minema ajas - sõbrannale oli ju vaja kohta hoida. Mina hakkasin vaikselt tihkuma, väikesena ma tõesti ei osanud ju midagi teha ega vastu öelda, terve tee veel kuulsin, kuidas nad pobisesid midagi, et "Oli ikka vaja siia istuda" jms. Mina olin seal ju enne!


Siis veel üks hijuti juhtunud asi. Ma arvan, et inimesed, kes sõidavad nr 2 trolliga, teavad ilmselt seda kunksmoori moodi tädi, kes koguaeg oma suurte taarakottidega seal edasi tagasi sõidab. Ükskord oli troll konkreetselt täiesti tühi ja ta tuli ja istus ikka minu kõrvale! Pobises ka veel koguaeg omaette ja haises nii, et sealt kartsin küll satikaid saada. Ei saanud välja ka akna poolt, ega tema ju püsti tõusma ei vaevu. Õnneks läks ta juba paari peatuse pärast maha. See sama naine on mult muide trollipeatuses konkreetselt raha küsima tulnud. Kui mina ütlesin, et ei anna, siis pobises midagi, et jumal karistab vms. No olgu, ma annaks, kui näeksin, et inimesel tõesti vaja, aga sellised inimesed ei tule raha KÜSIMA.


Siis on veel üks juhus, mis ei juhtunud küll ühistranspordis, aga põhimõtteliselt sarnane olukord. Seisin mina tee ääres. Lihtsalt seisin, üksi, sest sealt läks mööda üks rahvajooksu rada, jooksust võttis osa mu isa ja tavaliselt oleme ikka käinud just selle koha peal seismas, jooksjaid lugemas ja isale kaasa elamas. Sel aastal oli juhtunud millegipärast nii, et olin sinna üksi läinud ja kedagi teist ei olnud. Ootan ja ootan siis, käed taskus, võisin umbes 12 olla või nii, ning näen, et suunast, kust varsti jooksjad tulema peaksid hakkama, jalutab minu poole üks vanem naisterahvas. Mina ei tee sellest väljagi, sest seal käib ikka inimesi. Naine nägi väga korralik välja, helebeež mantel ja üldse hoolitsetud välimus. Kui ta minuni jõudis, astus lihtsalt minu juurde ja tõukas mind jõuga küünarnukist, mõmises veel omaette midagi nii, et mina aru ei saanud. Mina jäin imestunult vaatama ja ta tõukas mind mitu korda veel. mul oli konkreetselt tunne, et ma saan sellelt u. 80 aastaselt naiselt peksa. Tema jutust tabasin katkeid "Tulevad siia vanainimestele..." ja muud säärast. Aga mina polnud ju midagi teinud. Siis keerasingi selja ja hakkasin kodu poole jalutama, ise raske südamega, et nüüd ei näegi isa jooksmas, aga siis vaatasin tagasi ja nägin, et naine läheb teises suunas edasi ja naasesin oma varasemasse kohta. Sellel tädil vist küll kõik korras polnud peas.

OT. Ma loodan et kui ma kunagi lapsed saan siis nad panevad mu vanadekodusse ja et keegi mind sealt välja enam ei lase. mina ei tahaks küll ühiskonnale sihuke nuhtlus olla nagu suurem osa vanureid praegu on.

Mis ei ole küll seotud vanuritega, aga ühistranspordiga veidi siiski. Kas keegi pole Tallinnas kokku puutunud ühe, ma ütleks hullu mehega. Tuleb lihtsalt ligi ja hakkab mingeid kahtlasi asju, hääli tegema. Kõnnib minema, keerab ümber, tuleb tagasi, sama lugu.
Ma olen selle mehega niiii palju kokku puutunud, et mul on tema ees täielikult hirm tekkinud. Paar korda on ta trammis olnud, siis polnud väga kuhugi pääsu, aga muidu juba kui kuskil peatuses või muidu tänaval näha, siis tean eemale hoida. Paaril korral olin õnneks kellegagi koos, siis oli julgem veits olla. Nüüd, jumal tänatud, juba mingi aastakese pole näinud enam ja see võiks nii jääda ka.
(muide, peaaegu alati on tal samad riided seljas olnud - sinine jope ja must müts)

Kas ta on selline tumeda poolsem?

Vähe sellest, et need vanatädikesed bussi tormavad, nad tormavad bussist välja ka! Kui esimesena maha ei saa, siis vist ei saagi. Kohutav lihtsalt!
Täna oli buss suhteliselt täis, mina seisin, ees oli kaks vaba kohta, sisse tuli oma 6 vanakest küll ja nad kõik hakkasid neid kohti jahtima, kes nüüd ette saab. Üks jäi siis minu kõrvale seisma ja vahtis vihase pilguga.. Ja seda kõigest KAHEKS peatuseks, siis läksid nad kõik vist maha ka (vähemalt need istuma tormanud tädid küll). No milllllleks? Väga häiriv - nühivad, trügivad, vahivad.

Ei olegi ise viimased aasta-kaks bussiga sõitnud ja suht uskumatud tundusid need lood siin. Aga nüüd paar päeva tagasi sõitsin ise ka bussiga ja täiesti uskumatu.. need mutikesed on ikka tõsiselt heas vormis juba - buss sõitis peatusesse, tegi uksed juba lahti, aga päris seisma ei olnud veel jäänud kui juba üks mutike püüab elueest peale hüpata.. kuidagi see tal isegi õnnestus ja kui buss päriselt seisma jäi siis tulid robinal teised ka järgi just selline näljane ilme näos ja otsisid paaniliselt istekohti. Nende puhul küll reegel "ennem lastekse välja ja siis minnakse sisse" ei kehti.

Eile õhtul mingi vanatädi rammis teisele mehele sõna otseses mõttes sisse ja hakkas siis veel temaga õiendama ka. Palun vabandust, aga ma lihtsalt naersin- nii tobe ikka annab olla.

Kui ma pean olude sunnil valla bussidega sõitma, siis üsna ruttu viskab kopa ette. Iga jumala päev tulevad mingid vinguvad penskarid oma poekotiga ja nõuavad istekohta, samas kui mul on kott pungil ja väga raske, pean seisma. Lisaks vaatavad nad väga kurja pilguga, kuigi sina ise üritad kõigest jõust naeratada.

Ükskord hakkasin trammist peatuses välja tulema ja üks mutt juba astub treppidest üles ja tahab sisse saada, kuigi ma polnud veel väljunudki. Ma lükkasin teda päris kõvasti, päris trammist välja ta ei lennanud, küll aga koperdas paar astet allapoole. Küll siis siunas mind seljataga. Aga mul oli nii savi, ise trügis. Ma olen tõesti ülbete vanainimeste vastu väga julmaks muutunud. Nagu koer külale, nõnda küla koerale.

No ma ikka tavaliselt pakun istet siinkandis (saarel). Aga kord käisin Tallinnas ning olin sugulasega trammis, seisime püsti, kuna istekohta polnud. Siis tuli üks naine peale ja hakkas täiega mölisema vene keeles. No ikka püha viha oli täis... Mu sugulane vahtis teda ükskõikselt, ilmselt ta nii harjunud. Aga mul tegi küll südame alt külmaks. Pärast sugulane arvas, et ju ta ei mahtunud meie vahelt läbi, aga ma ei saa aru, kuidas see võimalik on....

Täpselt noh! Ma isegi kukkusin ükskord Virus, no nii haige lihtsalt! Oligi täpselt nii et vanakesed pressisid ennast peale ja lausa lükkasid ja surusid eemale.
Siis teine juhtum oli Nõmmel, tulin sõbrannaga Selverist ja siis 1 peatus enne Rohelist tuli (arvatavasti Jehoovast) siuke kari vene vanakesi peale. Küll oli seal mehi ja naisi. Buss automaatselt täitus vene mutikeste ''parfüümiga''. Õnneks läksime me just Rohelises maha ja siis ERITI hullu polnud, kuigi mingi vana mölises ''oi kui palju lapsi'' (vene keeles ikka) , kuigi oli aint 4 last. Ikka räige kiiksuga on need tänapäeva vanad.

Üks asi tuli veel meelde kui siin eelnevaid postitusi edasi lugesin.
Tulin (sõbrannaga) bussile ja noh, buss suht täis. Eks siis proovi seal kuidagi liikuda. Järgmises peatuses tuli inimesi ikka peale ja peale.. No siis üks mahamineja käratas : '' No laps!!! Ukse ees ikka ei seista!! Bussis veel palju ruumi (ojaa , PALJU...) , liigu siis vähemalt !'' ..ja läinud ta oligi.

veel üks siis (A)
Jällegi bussis. Seisan seal ja buss suht täis, liikuda ei saa. Mutike hakkab rääkima : no astu siis kõrvale , näed ju et naine lapsevankriga tuleb peale!'' No aga kuhu kurat mul astuda on kui buss on igast paksukesi täis?! Eks ma siis talle ikka käratasin et siin ei ole kuhugile astuda, et vaadaku natuke ümberringi ja siis alustagu juttu! , eks ta siis ikka vait jäi, kõik põrnitsesid et kuidas 12 aastane nii ütleb mul oli suht suva, kopp niigi ees nendest vanadest -.-

Eino täpselt! Ma oleks ükskord ise sellele vanale virutanud, aga nojahh...

ükskord oli mul nii, et sõidsin bussiga koolist koju, buss oli rahvast täis, nii et kõik olid üksteise vastas praktiliselt ja siis ühes peatuses oli minigi vanamemmede kari ( tulid vist kuskilt ürituselt) ja siis üks mutike kes bussile tahtis saada karjus: Lükkake lükkake me mahume kõik peale. Neid oli mingi 20. Nii nad seal lükkasid siis aga kõik ikka bussile ei mahtunud.

haha:D vahest on nad tõesti naljakad

Kunagi ma tahtsin võrust koju sõita liinibussiga . ja siis ma istusin sinna kõige ette , sest seda bussijaama on natuke halb ära tabada kus maha peab minema . ja sis tulid mingi vanamammi ja vanapapi . buss oli tühi pm . aga siis see mammi ütles et see tema koht . et pileti peal kirjas . ja sis ma istusin kõrvalpinki . ja pärast kui vaatasin enda piletit siis oli too ikka minu koht .

Ühistranspordis istme pakkumise kohta... Mõtlesin siis just linnaliine. Ma näiteks ei leia, et ma peaksin oma suurte kottidega püsti seisma ja väliselt kõbusale pensionärile istet pakkuma.
Veel ei mõista, miks need vanamutid peavad istuma välisele istmele ja oma suurte kompsudega aknaalusele istmele juurdepääsu täiesti ära blokeerima. Tüüpilised on sellised karusnahkse kasukaga mutid, kes ei liiguta ennast siis ka, kui buss juba nii täis, et enamik seisavad.

Korra sõitsin Balti jaama ja seisin ilusti trollis püsti, kuna see ju teada-tuntud muti-liin. Lõpupoole jäi ühe muti juures koht vabaks ja kõnetas mind kohe: "Oi, tule istu. Sa terve tee seisnud juba." Mõtlesin, et kas tõesti on olemas ka kenasi vanainimesi. Olin veidi istunud, kui kõlas küsimus: "Kuule, kas sul mulle natuke raha oleks anda, mul jääb kalarahast puudu." Vastasin, et ei ole sularaha. Seepeale küsis, et kuidas ma siis omale süüa ostan. Vastasin, et pangakaardiga. Okei, sain esimesest šokist üle, kui hakkas mu mantlit silitama ja küsis: "Oi, on vist hea soe mantel. Maksis kindlasti palju, jah?" Olin hämmingus ja vastasin, et ei tea jah, see juba päris kaua aega tagasi ostetud. Mul tekkis lausa hirm ja tõusin püsti ja viimased peatused sõitsin ukse juures seistes.

Ophelia vist küsis mingi imeliku mehe kohta Tallinnas. Olen kokku puutunud... Korduvalt. Õnneks mind ta oma sihikuks ei ole võtnud, kui peale olen läinud, siis on juba ohver olemas. Ta jah mingi veidi tumedama nahaga ja eriti hirmus tüüp. Mina olen näinud, et seisab mingi naise vastu ja hakkab oma meheau sihiku vastu tonksutama. Kui eest ära minnakse, siis hakkab mööda bussi jälitama. Lugesin, et ta pidi päris legendaarne kuju ühistranspordis olema ja paljud naised temaga hädas. Miskipärast ka sõimab naisi ja mulle jättis esialgu narkari mulje. Siiski lugesin erinevatest foorumitest, et tal pidavat mingi vaimuhaigus olema.

OT aga mul on tunne, et ma ka selle pervi ohver olnud Igatahes, kui ma pole siin veel mainunud, siis olin viimases pingis, seal täitsa akna ääres, kust hästi välja ei saa kui keegi kõrval. Ja siis istus too minu kõrval. Nihkus muudkui lähemale ja vahtis ja hingas mu peale Väga rõve!
Läksin varem maha kui vajalik, kuid pidin üle tema ju põhimõtteliselt ronima. Viisakas inimene laseb su välja, kuid tal ju muud eesmärgid. Ronisin sõna otses mõttes temast üle ja ta katsus mu tagumikku! Olin shokis ja justkui ei tahtnud uskuda, et ta seda tegi. Mõtled küll, et sõimaks läbi ja läheks kallale jne, kuid sel hetkel oled ikka suht kinni. Osati vist kartsin, et ehk ta rohkemaks võimeline, eriti kui kriiskama pistan.
See oli mingi bussi peal, mis sõidab Pärnu mnt marsruudil.

Mõtled <a href=" On küll päris hirmus, kui keset tänavat lihtsalt nügima tuleb või bussis külje alla hakkab ronima.
Aga see mees, kellest ma seal teises postituses kirjutasin, on mingi vanem, pikk ja kõhn. Umbes kuu aega tagasi oli ta sama bussi peal minuga, varjusin võimalikult inimeste vahele, oli korras kõik. Ja siis kui ta maha läks, nägi bussi aknast mind, hakkas vehkima seal ja mingeid imelikke nägusid tegema