Oeh jah, õnneks minuga selliseid asju pole juhtunud, et kõva häälega kuskil avalikus kohas. Aga selliseid hääletuid on küll olnud. Meil oli näidendiproov ja mul oli kange häda kangi lasta, aga ma olin lavataga ning kohe pidin lavale minema ( minu kord oli), ja siis ühed ootasid ka just lavataga,ma läksin jooksuga läbi nende (lasin ära) ja kohe oli minu kord lavale minna. Aga ma olin üsna kaua laval jõudnud olla, kui need kes lavataga olid hakkasid karjuma : " Huhh, kes peeretas ?" Aga õnneks keegi mind siis ei osanud arvata
Kõige jubedam ongi see, et kui king kriuksub või istud toolil ja nihutad end ning käib selline hääl nagu laseks kangi. Siis ma proovin alati mitu korda veel seda häält teha, et SEE IKKA EI OLNUD MINA !
Ojaa, klassis juhtub palju selliseid olukordi, kus öeldakse : NIMI, peeretas. Kuigi see võimalik, et tema polnudki
Mina proovin alati normaalseks jääda sellistes olukordades nagu : mida ? mina ju ei lase kangi kunagi
Meil parasjagu koolitund, klassis haudvaikus, kui klassivend laseb mõnusalt kõva häälega kangi, kohe oli aru saada, kes lasi. Terve klass hirnus jubedalt. õpetaja ütles selle peale : Piinlik peaks neil olema, kes naeravad.
Aga jah kui tõele näkku vaadata, see on ju normaalne nähtus. Meie ei saa sellesse kuidagi parata. Meil on seda lihtsalt vaja teha, olenemata, kas oled mees või naine:)