Ja siis selline juhus ka, et kolmandas klassis pidime kirjutama etteütlust ja õpetaja luges meile siis teksti ja meie pidime kirjutama, kuid... mina kirjutasin kõik üksteise otsa, noh ma ei pannud ei mingeid kirjavahemärke ega isegi punkti lõppu.
Ma ei tea miks ma nii kirjutasin, vist jooksis juhe veidi kokku ja ei saanud täpselt aru mis ma tegema pidin.
Järgmisel päeval,kui me need kätte saime siis sain mina õpetaja käest õiendada, et kes see siis niimoodi kirjutab, et ei pane isegi kirjavahemärke.?! Praegu sellele mõelda, siis tundub see naljakas.
Ja siis veel oli hullult kuum väiksena kaarte mängida, eriti turakat ja linnade põletamist ja muud sellist.. ja siis tuli mingi olukord mängus, kus ma pidin ütlema, mis kaardid mul on.. aga ega keegi ei viitsinud pikalt välja öelda, et mul on kuningas, emand jne, öeldi ikka kunn,mutt ja nii. Mina tahtsin öelda ja omaarust ka ütlesin: "Mul on kunn, mutt,mutt aga kui mina olin oma lause ära öelnud hakkasid millegi pärast kõik naerma
ehk siis pange mutile lõppu sama lõpp, mis on kunnil ja saate teada, kui kõvasti ja valesti ma ütlesin.!!
See oli nii naljakas (:.