EEVA naistekas

just juhtus
et nagu mõtlesin lähen alla vett jooma, hakkan siis klaasist jooma ja hakkasin nagu puusadega igasugu liigutusi tegema, noja mu õde tuli ka samuti alla digikas näpus(mittemeelega). Janoh puusade ees olid nagu rippuvad kätterätid. ja siis teen neid edasi-tagasi liigutusi.(no nagu mida mehed teevad kui nad "Seda" teevad.) Ja siis õde kohe filmima loomulikult, mai saand pihta ka loomulikult alguses. Selle Lühikese filmi kustutamine läks mulle ikka korralikult maksma.

minu lemmikkohad on bussid:D ükskord kiiresti bussi joostes komistasin ühe noormehe spordikoti otsa ning kukkusin talle sülle, välja minnes lõin pea vastu bussis olevat telekat ära, kuulsin veel kuidas keegi hüüdis ISSANDJUMAL:D tegin näo et kõik on korras ja tuigerdasin bussist välja, teine bussimoment; ootasin bussi kuid buss jäi natuke kaugemal seisma nii jooksin bussi poole ning kole kui sinna jõudsin pani ta uksed kinni ja hakkas sõitma, siis kui ümber pöörasin et ära minna jäi jälle seismna, nii mingi 4 korda:D lõpuks kui bussi sain oli mark maas ning ilusaks lõpuks komitasin kah veel:D ning bussis istus noormees kellega kohtamisele ma kiirustasingi:D

Nii täna siis, käisin Prismas ja seal ees on need kummist porimatid. Minul muidugi tikk-kontsad all ja siis lähen oma raske suure toidukotiga ja järsku jäin oma tikuga sinna kinni:D. Kuna ema oli kõrval siis karjusin automaatselt EMMMMEEEEE, Päris naljakas võib tunduda kui mingi tsikk tikkudel läheb ja siis kinni jäädes EMMMMMMMEEEEE karjub:D

aga mina oolen suutnud sõbranna vetsupoti kaane katki teha!

Ma jäin kunagi klassivenna vetsu kinni, suht paanikasse sattusin ka.

mr. pähkel ?? :D

Meil üks õpetaja küsib alati (ALATI!) ühte ja sama õpilast. Keegi vastama peab siis pole üllatus kes. Paralleelklassi omalt küsisin ja neil täpselt samamoodi. Istuvad eespool.. Huvitav kas see õpetaja sellest ise ka aru saab?

<span id="wa_f_item_88236" name="a88236">7. Mängisime tunnis pesapalli. Ma muidugi viskasin kogemata kurika väljakule.. Ups..
Meil ka üks tüdruk tegi nii koguaeg, aga ta viskas teisele poole, sinna kus pool klassi seisis.

See tuli ka meelde, et õde on väga jutukas ja vehib kätega. Ükskord jäi mingi auto isegi seisma ja siis mingid kutid küsisid, et noh lähete ka K... peole? Õde ja sõbranna ütlesid, et ei koju jalutavad. Kutid said nii tigedaks ja vandusid, et türa te siis hääletate.
</span>

Mul tuli ka üks suhteliselt naljakas lugu meelde. Olime poes. Montonis vist. Igaljuhul seal oli nagu proovikaiinide lõpus peegel. Mina, minu õde, ema, ema tuttav ja ta laps, kes oli mingi 3 aastane. Ema ja ta tutav proovisid mingit jakki. Me õega istusime niisama ja vaatasime seda last. ta jooksis ringi. Äkki hakkas jooksma proovikabiinide poole ja jooksis täislaksuga vastu peeglit. Sel hetkel oli see jube, aga järgimõelda ikka päris naljakas.

Me ka kunagi Tapal hakkasime poodi sisse minema ja täpselt otse eest tuleb vanatädi ja täie laksuga meie nina ees vastu ust. Ise veel pobiseb, et no tänapäeval on need klaasid ikka nii puhtaks pestud.. jne. Ma TEAN, et vanainimeste üle ei tohi nearda, aga no ma lihtsalt ei saanud.. Ja siis väiksena pimesikku mängides, kõndis sõbranna otse mu nina all TÄIEGA vastu ust, niiet nagu põrkas veel tagasi ka.
Ja klassivend kõndis ka vastu tänavavalgustit suure mütsuga.

Kunagi trennis olles olime kõik ühe joone taga ja ühest saali otsast teise tegime põlvetõsteid. Keset saali olid veel võrkpalli postid üleval, kuid ilma võrguta. Ma olin nii hoos ja jälgisin ainult oma jalgu kui järsku mingi hull latakas käis ja ma selili maas olin, kõik jäid seisma ja vaasasid mind. Mina pikali maas vaatan lolli näoga ringi. Treener oli täpselt külje peal seega talle ideaalne vaatepilt. Ta ikka nädal aega naeris seda.
Ma nagu sõnaotseses mõttes LENDASIN peale kokkupõrget kaugemale.

Jalgrattalubade tegemine, 4. klass.
Viimane ülesanne: mööda sirget joont sõita.
Nii. Enne mind anti start klassivennale. Sõidab seal, hakkab vänderdama ja kukub rajale maha. Start mulle. Olin NII KESKENDUNUD, sõitsin ja jõllitasin ainult seda joont, ei näinud, et klassivend ikka oma rattaga pikali rajal maas ja sõitsin temast peaaegu üle:D:D:D

:DÜlihead lood teil siin;)


mina igastahes ükskord ootasin oma sõbrannat tema väli koridoris ja olin ennast parajasti mingi ukse taha ära peitnud et nüüd kui ta siis tuleb hüppan vällja ja ehmatan teda...Igastahes ootasin seal , kuni kuulsin et keegi siis tuleb trepist alla, oli juba päris ligidal mulle ja hüppasingi välja ja karjusin "PUUU"..Kuid siis vaatan Deam se oli mu sõbranna ema ja mul oli ikka elu markkk!!, mõtlesin et mida tema nüüd minust arvab kui mingi imelik hüppab kuskilt uksetagant välja ja ehmatab teda:D, Ooja se oli üks minu margimatest:P

Patseerisin kodus ringi küllaltki lühikese ja hästi kahara seelikuga. Ema saatis mind poodi. Ok, ei viitsinud midagi viisakamat selga panna, käisin siis niimoodi ära. Tulen poest tagasi ja parkimisplatsil on mõned autod ja seal seletasid kohalike äribossidega mingid hispaanlased. Lähen mööda, ei tee väljagi neist. Jõudsin veidi neist edasi mindud, kui pillasin kobalt raha maha. Kummardusin siis kiiresti raha järele (see, mis mul seljas oli, läks sellel hetkel täiesti meelest ära) ja MUIDUGI tuli sellel hetkel mingi tuulehoog, nii et kahar seelik lendas TÄIESTI üles:D:D:D Kohe tulid krõbedad hispaaniakeelsed kommentaarid (kujutage ette, kui hea vaade neile avanes xD), tõusin püsti ja jooksin elu eest kodu poole, nägu tulipunane:D

täna sain kõvasti naerda: lugu järgmine:


töötan hetkel ühes firmas, kus tegemist ka juriididliste isikutega. Töötan seal koos sõbrannaga. Saadeti mu sõbrannale paberid ühe ettevõtte kohta umbes kaks nädalat tagasi. Sõbranna ütles mulle siis, et näe kus on ikka ettevõttel naljakas nimi: OÜ Omlet (tookord rääkisime ja naersime, et kes sellist nime siis oma firmale paneb). Täna oli mul tolle ettevõtte pabereid vaja ja ütlesin siis sõbrannale, et otsi selle OÜ Omleti dokumendid välja. Sõbranna otsiski need välja ja andis mulle. Mul oli veel dokumente sellelt firmalt juurde vaja ja saatsin siis meili teel kirja selle firmale ja kirjutasin umbes nii: Lugupeetud.... OÜ Omlet jne ja kui mulle vastus tuli sealt firmast siis selgus, et firma nimi ei olegi Omlet, vaid sõbranna oli valesti dokumentidest lugenud, kus oli tegelikut kirjas OÜ Omelet, kusjuures ka see oli vale nimi (sain lõpuks siis õige nime ka teada)... ja mul oli siis ikka väga piinlik, et olin neid Omletiks nimetanud.... homme räägin nalja ka sõbrannale, ta ei tea sellest veel

kõige hirmsam, mis juhtunud on, koolis. käisin wc-s ja mingi pikk erkroosa wcpaberi lint jäi kuidagi pükste külge...ots oli pükste sees ja siis lohises järel... õnneks olid tunnid juba suht läbi, aga osad ikka nägid. üks klassivend ka. vaatasin, et tal oli kuidagi naerunägu ees aga ei saanud aru miks... tegelt ma ei teagi kui kaua ma niimoodi ringi käisin ja kuipaljud nägid. lõpuks mingi 8-aastane tüdruk ütles mulle. XD siis oli tunne, et vajuks maa alla.


siis, mango riietuskabiinis kus need vaheseinad on nagu riidest, ajasin ükskord mingeid kitsaid pükse jalga ja ei läinud ning siis lendasin läbi selle kardina kõrvalkabiini mingile naisele peale:D tema lendas ka pikali, karjus mu peale mis kole...


ükskord kooli teatejooksul, kus klassist valiti 4 tükki esindama, lendasin enne finišit selili. nagu ikka täiesti pikali, sest vihma sadas, libe oli ja keegi tõukas ka. terve minu kool nägi. vbla oleksime isegi esimesed olnud kui poleks kukkunud, aga jäime teiseks...loodan, et see minu pärast polnud, kuna pulga sain kohe edasi anda. olin üleni mudane ning siiamaani pean teiste pilkeid kannatama..:S naljakas küll pole.


rohkem vist meelde ei tule.

Mate õpetaja ütles kunagi, et kes õigest ära arvab, saab viis plussi (5+) selle eest. Siis klassiõde küsis, et kas see viis plussi (+++++) teeb kokku nagu viie vää? Kõik olid nagu vait ja vaatasid klassiõe poole..

mida see naine riietusruumist sulle siis "karjus" ? päris hull tglt ju !

Mul on algklassides nii juhtunud,et seelikusaba on jäänud kuidagi seeliku värvli vahele.Ja siis ma kõndisin loomulikult seda teadmata vägagi rahulikult kooli peal ringi,kuni ühed vanema klassi plikad ütlesid mulle,et ma sätiksin nüüd oma seelikusaba alla.Ma kujutan ette,et ma olin ikka päris päris punane nöost kui ma selle teada sain.Nüüd alati kannan hoolt selle eest,et mu seelik oleks ilusti.

Ma juba kuskile teemasse kirjutasin, aga kirjutan siis siia ka. Niisiis, see juhtus paar päeva pärast seda kui ma alles olin oma silmarõõmu esimest korda näinud. Nimelt armastasin jubedalt rattaga sõitmas käia, peaaegu iga õhtu. Üks õhtu jällegi tulen rattaga ning järsku näen teda. Ühe käega sätin siis kähku juukseid, teisega üritan veel ratast ohjata ja silmadega muidugi õgin teda ja põmmmm :DJärsku sõitsin suht täie rauaga vastu puud. Alguses ma olin nii ehmatanud aga see asendus kiiresti sellega, et mul oli ELUMARK. Ta oli viimane inimene, kes seda oleks võind näha ja no muidugi sai ta aru, et just tema pärast ma vastu puud põrutasin. Oli ka temal nalja kui palju, aga vähemalt ta üritas seda varjata seni kuni ma ise naerma hakkasin. Igatahes ise tagasi mõeldes on see nii naljakas, et vähe pole.

ei midagi konkreetset, mis oleks meelde jänud. karjus "issand jumal" ja "anna mu kott siia!!!" (ma olin tema koti peale kukkunud...) rohkem ei mäleta:D