EEVA naistekas

Unustasin enne lisada,et jaanuari lõpus oli meil kokkutulek ja pidasime seda 1 mõisa kõrvalhoones.Hommikul ärkasime ja siis avastasime et saun oli seestpoolt lukku keeratud,kuigi kedagi seal sees ei olnud:O Ma ei teagi kuidas see uks lahti saadi,sest me juba sättisime minema.Aga väga imelik on see küll..

Issssand, lugesin just kõik jutud läbi, kui kuulsin teisest toast väga imelikku heli, ehmatasin nii jubedalt:confused:. Aga tegelikult ema haigutas pikalt ja naljaka häälega:D.

Endal mingeid kogemusi eriti pole selliste asjadega. Maal ainult oli päris tihti nii, et öösiti magamistoa põrand kriiksus, justkui keegi kõnniks seal, kuid tegelikult seal toas ei viibinud kedagi.

Olen üpriski suur õudukate vaataja ning tavaliselt mingeid hirme või ettekujutusi need mul ei tekita, aga hiljuti vaatasin filmi Paranormal Activity ja see film keeras mul küll mõistuse nädalaks ajaks täitsa sassi:confused:. Magama jäädes nägin mõnda stseeni sellest filmist silme ees ja iga kriuksu või sahina peale hakkas süda puperdama. Jubeee:D

Ärkasin keset ööd selle peale üles, et muusikakeskus mängis HU? plaati, kuigi ma olin enne magamaminekut selle kinni pannud. Suhteliselt võimatu oli magama jääda peale seda, kuna teki all on teadupärast piiratud varu hapnikku ja pea väljaspool tekialust magamine ei tulnud kõne allagi.

Tehnika võibki teha vingerpusse.

Paranormaalsed nähtused on mind alati huvitanud ning paar kogemust on ka, kuigi vaid kaks tükki neist pole seletatavad.


Kord olin laagris ning õhtul hilja olime veel õues, lamasime murul ja vaatasime tähti. Kuidagi hakkasime siis kummitustest rääkima. Maja ise, kus tegevus toimus, asub keset Kirde-Eesti metsi ning järsku kuulsime, kuidas mingi laps metsas südantlõhestavalt karjus. Kõik olid kraps püsti ja jooksid oma magamiskohtadesse. Esiteks tekkis igasuguseid mõtteid, et äkki mõni laagrilaps oli ära jooksnud ja keegi tappis teda metsas jne. Hiljem üritasime end veenda, et tegu oli mingisuguse metsloomaga (näiteks metsasokk).
Elasin kümnenda klassi algusaastal sõbrannaga ühes väga-väga vanas majas, mida kooliajal üürisime. Trepp pööningule oli puudega kinni löödud. Kord oli mu sõbranna haige ning läks mõnes päevaks oma maakoju, et end ravida. Jäin üksi ning olin terve öö ülal, kuna pidevalt oli kuulda pööningult nagu samme, muidu raksumist ja ka pisemate asjade kukkumist. Ma peaaegu nutsin lõpuks. Ilmselt kartsin end haigeks, kuna järgmisel päeval sõitsin juba kodu poole. Ema arvas, et kuna tegemist väga vana majaga, siis puhus tuul pööningult läbi (ülakorruse aken oli nagunii katki).

Nüüd siis need, mida seletada ei saa...

Minu vana-vanaema elas 94-aastaseks. Viimased eluaastad oli ta voodihaige. Kuna ta ei saanud ise liigutada, pidi ta näiteks hädade sooritamiseks minu vanaema abi kasutama ning pidevalt hüüdis teda nimepidi enda juurde, et ta aitaks. Pärast mamma surma jäin kord vanaema juurde diivanile ööseks ning kuulsin, kuidas keegi vana-vanaema toas köhis. Kui vanaemale sellest rääkisin, ütles tema, et on mammat tema nime hüüdmas kuulnud.
Samamoodi on mamma mind "kummitanud" ühel teisel ööl, kui vanaema juures olin. See on vist küll rohkem luupainaja tüüpi. Magasin oma nõbuga ühes voodis. Uks meie ja minu vanaema toa vahel oli lahti, nii et nägin vanaema voodit. Ärkasin järsku öösel üles ning vaatasin vanaema voodi poole. Nägin seal peal istumas vanamammat, kes kudus. Ma tahtsin "ÄRKA ÜLES!" karjuda, kuid ei suutnud. Siis lihtsalt tõmbasin teki üle pea ning üritasin magada.

Ma ei tea, kas ma olen seda ette kujutanud või siis nägingi nii. Aga kui tule kustu panin nägin mingi naise varju, ta oleks nagu minu poole liikunud. Panin suurest hirmust silmad kinni ja tõmbasin teki peale. Suur uudishimu sundis mul uuesti vaatama, kuid siis ei näinud ma enam midagi. Ja selles korteris, kus ma elasin polnud varem keegi ära surnud.

See küll võib-olla vana teema, aga postitaks omagi poolt.
Hiljuti sai üks väga lähedane sõber surma ja peale seda olen hakanud mõtlema tihti "kus ta on praegu?" , "kas ta näeb mind?" jne
Uues korteris on juhtunud ka imelikke asju. Näiteks olen pesnud nõud puhtaks ja pannud kuivama kraanikausi kõrvale ning kui klaasi hakkan natukese aja pärast võtma on sellel põhi läinud lihtsalt - klaas siis keskelt puruks (mõranenud). Temperatuuri vahetus ei saa ka olla nii suur, et midagi lihtsalt mõraneks.


Teiseks... eriti creepy-ks asjaks oli see, et mõttes küsisin oma endise kuti kohta (kellega ma koos elan) enda mõtetes surnud sõbralt "kas sellest mehest saab ka asja?" ning jäin magama. Öösel kella 1 paiku ärkas mu eks üles ja läks kohvi tegema kööki (muidu teen mina hommikuti kohvi valmis) ja kui ma järgi läksin ja küsisin "mida sa teed, kell on alles 1 ju" siis ta vastas, et ta kuulis mu äratuskella nii selgelt... ja siis tuli mul meelde see, mis ma olin küsinud enne magama jäämist.

Muidugi peale nende asjade on palju asju, mida ma olen kogenud ja mis on seletamatuid, aga need on värskemad.