EEVA naistekas

päris hull. ma mingis mõttes usun sellistesse asjadesse jne. mul hakkab ka kujutlusvõime hakkab ÖÖSEL möllama kui kuulen mingit krapsu või kõndimist koridoris. Meil on perega suur 2-korruseline maja ja mul paljud tuttavad ütlevd et see on päris jube kui siin elada.


igatahes, 1kord ma kuulsin kui mu kodutelefon helises. see oli lõunal ja ma olin üksi kodus. läksin siis rahulikult alla ja võtsin telefoni vastu. "Ja?" midagi ei kuulnud. Kordasin. Ikka midagi ei kuulnud. siis olin vait ja katsusin ära tunda mingeid helinaid seal kõnes. Siis järgsku kuulsin nagu mingit... kahtlase vanamehe sisse hingamist jasiis tekkis selline hääl nagu keegi kraabiks seda telefoni otsa ja siis tekkis jälle see jube vaikus. ma panin telefoni kohe hargile ja läksin ülesse. hiljem helises telefon uuesti ja jälle keegi ei vastanud. õnneks pole veel midagi halba juhtunud.


siis seoses telefoniga on mu ühel sõbrannal totaalne jama. ikka päris tõsine. ta usub täiesti sellistesse asjadesse kuna keegi helistab talle IGAL ööl kui tema ema pole kodus kell 3. tema kodutelefonile. ja siis see ajab teda nii närvi, et ta hakkab isegi numa selle peale isegi kui ta räägib sellest. lisaks sellele, ta on mõelnud mida teha : ta tahaks järgmine päev helistada oma telefoni esindusse ja küsida kes helistas talle kella 3 aeg öösel. aga samas ta ei julge kuna see vastus ei pruugi olla kõige parem- võidakse öelda,et "mida te jamate? keegi pole helistanud." me oleme sõbrannadega talle öelnud, et ta võtaks sellelt kodutelefonilt ühenduse ära vms aga ta pole vist selle peale tulnud. ma ei kujuta ettegi.


siis ükskord oli nii et mu sõbrannal oli veel vana kemps ja siis igakord kui ta käis seal siis oli seal üleval nurgas üks selline lahtine koht, kus oli mingi silm


pilgutas


tegelt päris jube. meil koolis kummitab ka vms. koolivend oli sinna läinud pildistama pööningule nimelt, ja siis oli uks prahmaki kinni läinud. ja kui ta läks valgusega sis kadus nagu pind jalge alt ära ja kukkus. igatahes, jalad olid katki. kooliõed olid küsinud kas ma olen julge et kui jah siis e ma läheks sinna koolipööningule ja teeks paar pilti. mõtlesin et parem mitte jamada selliste asjadega


kunagi oli veel nii et olime sõpradega minu kodus, kutsusime vaime väljaja siis hakkas lapm särisema vms ja tuba muutus kuidagi jahedaks. aga siis jätsime selle pooleli, koristasime kõik ära ja kõik läksid ära peale minu. ma jäin üksi koos koeraga koju. ja kuna see lamp hakkas jälle särisema siis läksin trepile, kutsusin oma koera ka seltsi ja istusime seal kuni kõik tagasi tulid. see oli päris jube ja ma arvan et ma poleks julgenud kodus ollagi kui mu koer poleks seal olnud. aga see oli mingi 3-4 aastattagasi. hetkel olen 16

OT: Ehk oleks mõtekas teema pealkiri millekski sobivamas muuta? Kasvõi näiteks 'üleloomulikud juhtmised' vms. Pealkiri 'mikrolaineahi' ei kirjelda seda teemat küll sugugi hästi

Meil oli ka sama probleem aga pärast tuli välja,et oli muinsuskaitse päälik Tubroovotskin!!!

Aga olete kuulnud sellest, et kui tuvi v6i mingi teine taoline lind lendab ja äkitselt aknaklaasi vastu põrkab, siis see toob kellegi surma:(


Suvel suri väga hea sõbranna autoõnnestuses ära, ja enne seda olid 2 tuvi vastu akent põrkanud. Sellest peale vihkan tuvisid:dry:

Ma ei julge ka ihuüksi kodus olla, kass jääb alati ka koju, kui kõik teised ära lähevad.

Käisin lapsena laagris, kuskil Lõuna- Eestis. Siis meie majaks oli vana koolimaja, mis oli mitukümmend aastat vist puutumata olnud. Igatahes need, kes seal laagris ennem meid olid rääkisid igasuguseid hirmsaid asju meile. Et meie kõrval olevas toas, millest oli tehtud tarvikute toas, mingi tüdruk ära surnud jne. Meie lapsed muidugi uskusime neid jutte. Aga öösel oli päris hirmus. Jäime kõik magama kell oli ka suht palju. Õpetajad olid teisel korrusel koridori lõpus ja nemad ei teadnud midagi mis all toimub. Muidugi meie tuba oli ainuke, mis esimesel korrusel oli. See, selleks. Magasime, kuid siis kuulsime kõik neljakesi kõrvalt sealt tarvikute toast, nagu oleks riiul seina pealt maha kukkunud. Võtsime siis kõik oma tekid ja padjad ning jooksime teisele korrusele mööda puit treppi. Kõndsime mööda seda pimedat koridori ja mõtlesime et äkki kujutasime seda riiuli kukkumist ette ja ennem õpetaate toa ust keerasime siiski otsa ringi ja hakkasime trepist alla minema. Aga see trepp hakkas ise enesest kohutavat hält tegema ja käsi puu kukkus alla. Me kõik kiljusime täiest kõrist ja siis läks tuli koridoris põlema. Paar minutit hljem siis otsustasid õpetajad ka oma toast välja tulla. Aga kõige naljakam oli see siis ei teinud enam trepp seda koledat häält ja käsi puu oli omal kohal. Aga me kõik nägime et see käsipuu kukkus ära. See oli jube. Järgmisi öid me kartsime aga siis enam ei juhtunud midagi. Maja oli ikka õudne ja kõik räägivad sellest majast igasuguseid hirmsaid jutte. Rohkem ma seal laagris ei käinud ka.


Siis alklassides olime sõbranna juures, rääkisime vaimudest ja õues sadas. Suht selline õudusfilmi tunne oli. Sõbranna tegi meile peapesu, noh selles mõttes umbes et me usuksime et vaimud on olemas. Ta maja oli ka suht vana ja selline lagunenud. Rääkisime siis jne kui seina peal olev lüliti hakkas plõksima ja liikuma nagu kinni/lahti. Aga lamp tööle ei läinud vot see oli ka hirmus.


Vanaema on rääkinud, et tal on kodus üks hästi vana puidust tool, mille peal ta mees koguaeg istus. Nüüd kui vanama selle tooli peal istub ütleb et tunneb soojust ja õhtuti see tool kriuksub kuigi keegi ei istu seal.


Mulle kohutavalt meeldivad sellised juhtumid, mida keegi rääkinud on oma vaimudest ja vannuvad et need on tõesti sündinud lood jne. Nii mõnus on kuulata või lugeda.

Kas sa tegid praegu nalja või päriselt mingi silm seal pilgutas????? Sorri, kui loll küsimus, aga ma hästi ei kujuta seda ette. Nagu õudusfilm oleks:dry:

Mulle jääb meelde see, kui kunagi kuskil laagris sai tüdrukutega õudukaid räägitud ja siis kõik muidugi kartsid meeletult. Ja järsku oli akna peal 2 silma, rohelised ja põlesid! Kõik hakkasid muidugi karjuma ja kisama aga eks ma läksin siis vaatama, et mis need on! Üüh.... must kass istus akna taga!

Minuarust ongi nii, et inimesed ajavad ennast kihevile ja siis hakkavadki tonte nägema tavalistes asjades (nagu Diamond just enne tõi näite).

mu sõbranna rääkis seda. ma ei tea kas teda uskuda või ei, aga seal majas oli keegi ära surnud. võib olla oli tõsi. ei tea. müstika. paranoia ju.

Minul põrand liigub üles-alla vahepeal
Samamoodi olen kuulnud vanaemalt juttu, kuidas peale vanaisa surma ta nägi õhtuti silmanurgast vanaisa köögiakna kõrval seismas, aknast välja vaatamas
Ja iga kord, kui on viimasest surnuaial käimisest 7.5 kuud möödas, siis näen õudusunenägusid sellestsamast vanaemast. Unenäod kaovad peale surnuaial käimist. Päris creepy.

Mul klassiõde rääkis et eelmises korteris oli köögi lae nurgast alla tilkunud verd.. Kõikidel oli nii et õk ! Mis värk on nagu ? Pärast oli ülal korrusel mingi mees ära surnud. Vahest kuulen, kui keegi hüüab mu nime, kuid nagu kedagi pole toas.. Pidevalt tundub ka, et keegi jälgib mind.

Hehh.


Täna hommikul, kui ärkasin mu sugulane ütles, et nägi just teist korda oma elu jooksul tonti. Oli elutoas istunud ja helistanud, järsku nägi, et mingi pika halli seelikuga, juuksekroon peas väga pikk vanem naine sammub elutoa diivani juurest koridori poole(kus asub välisuks ja tol hetkel magas ka mu koer seal). Hetke pärast hakkas koer niuksuma... Pärast köögis pesi nõusid ja silmanurgast nägi uuesti seda sama naist, kes teda vaatas.Pööras ruttu pea ja siis polnud enam kedagi. Nägi seda siis 65 aastane inimene, kes ütles et pärast vanalinnast ära kolimist(nooruse ajal elas vanalinnas) pole ta kunagi midagi sellist näinud.

Arutasime siis omavahel, et huvitav kes see võis olla..Meil on suur ja suhteliselt vana eramaja, kus elas kunagi selle küla mingisugune ametnik. Juu siis oli tegu selle ametniku naisega. Ega ma ise selliseid asju eriti ei usu või nii, aga seda rääkis mulle inimene, kes kunagi ei ajaks mingeid valejutte ja ei võtaks pisikest silmapetet ega hallutsinatsiooni südamesse. Varem meie majas selliseid asju pole juhtunud.

Toimub igasuguseid asju. Ei tohi olla nõrk. Muidu näete rohkem, kuulete rohkem kummalisi asju.

Lugesin eile teie kirjutatud lugusid. Läksin magama ja pliit kummaliselt nõksus. Ei saanud silmi pliidilt ära.


Need on need lood.


Siiski. Käisime sünnipäeval. Olin nootrega koos. Teises toas. Teemaks olid meil kõhedusttekitavad lood. Korraga kapiuks hakkas liikuma. Ma tõusin püsti. Ütlesin, et aitab. Läksime toast välja. Peremees hiljem ütles, et selliste asjadega ei tohi naljatada.

Mu õe peika vanaisa suri ära... peale matuseid öösel ärkas ta sellepeale, et vanaisa tuli tuppa, natukese aja pärast taipas, et vanaisa on ju surnud!?
Sis ajas venna üles, venda vaatas vanaisa poole ja jäi kohe uuesti magama...
Hommikul küsis venna käest, kas nägid midagi öösel...
Vend pani vastu: Jah, vanaisa käis...
ja sis vend taipas, et vanaisa on ju surnud...
ja sis oli mõlemal nagu..... ookey...

ja sis meil kodus saunas kummitab...
saun on nagu majast eraldi, aga sauna teisel korrusel on üks suur tuba, kus elada saab suvel. Mu õde elas seal suviti.
Öösiti siis kuuleb saunas kausside kolinat, vee solinat ja hommikul alati tuli põleb- Algul, kui ta esimesi öid seal elas.- sis tuli hommikul tuppa ja küsis, et kes öösel saunas käis, et ta ei saanud magada kolistamise pärast... ja sis oli kõigil nagu, et mis mõttes, keegi pole saunas käinud...
ja tavaliselt on see laupäeviti, sest vanasti oli laupäev nädala ainuke saunapäev...
talu kus me elame on ikka pääääris vana... saun on aga mu isa enda ehitatud mingi 1988...


Inglismaal on hea saade, Moust Haunted... räägib, näitab kummitusi-- se ikka väääga jõhker saade seda vaadata, sis ikka magada ei saa... paar head näidet youtubest...
<A href=" Vaadake 3.32 alates kui tervet ei viitsi vaadata
Siin nad on raamatukogus,- küsisid kummituselt mingi suvaka raamatu, pealkirja järgi ja raamatud kukkusid riiulist maha, sis nad küsisid, kui s atahad et me lahkume, viska veel üks raamat maha, ja se jäi linti <A href=" alates 1.00 kui tervet vaadata ei viitsi...
mina usun paranormaalsetesse nähtustesse...

Mingeid tonte ega kummitusi pole näinud, aga surmaga on küll veidraid lugusid olnud. Vanaisa oli mul haiglas ja oli narkoosist veel uimane, ei jaganud päris hästi, mis ümberringi toimub ja ei tund vanaema ega emagi ära. Segaselt ütles, et esmaspäeval sureb ta ära ja järgmise nädala esmaspäeval surigi.. Ei tea, kas seda tuntakse ette või. Ema rääkis, et vanavanaema oli ka päev enne oma surma öelnud, et homme teda enam pole ja polnudki.. Võis olla ka kokkusattumus, aga sel juhul päris suur kokkusattumus.
Mingi aeg vaatasin netist igasugu kummituste ja muude taoliste värkide videosid. Öösel oli päris kõhe magama jääda.

Usun, sest nooremana nägin vanaema juures magades, kuidas vanaisa piilus ukse vahelt ja liigutas pead üles ja alla. Ainult, et vanaisa on ammu juba surnud ja see ongi pm ainuke mälestus, mille järgi ma teda mäletan, sest olin ikkagi üsna pisike, kui ta lahkus siit. Kui sellele mõtlen, siis mul tulevad külmavärinad, sest see oli tõesti hirmus. Ma magasin diivani peal ja oli supervaade uksele. Niiet jah ..  

issand see on nii jube teema, et ei taha sellest mõelda, ega kirjutada. lugeda teiste jutte ka mitte. mõne lugesin, jubejubejube. kus me küll elame?