EEVA naistekas

Issand, creepy, ma ka alati usun selliseid ajsu.

muretsege endale suur hundikoer.kohe poole julgem.

Puh, mul kodus köögis külmkapp eraldi väikses "külmas ruumis." Selline pisike umbes 4 ruutmeetrine ruum, uksega köögist eraldatud. Paar kuud tagasi suri kõrvalt naabrimees ära... Oli selline muhe mees, temalt sai ikka vahel koogitegemise käigus jahu vms laenatud, kui otsa sai ja juurde oli vaja. Ja peale tema surma on hakanud just selle ruumi uks pidevalt ise lahti minema, sellise kõheda kriuks-kriuks häälega(mida enne ei olnud) Külmkapi uks läheb ka pidevalt lahti. Üksi olles on päris jube... kui oled õhtul nt magamistoas ja korraga kuuled, kuidas uks aeglaselt, aga eriliselt võika häälega lahti läheb.

Meil oli ükskord nii, et olime sõpradega üe sõbranna juures ja vaatasime Resident Evilit. Sõbranna oli meile toonud klaasid laua peale ja mingi joogi. Vaatasime siis filmi ja just oli selline väga pingeline hetk, kui korraga üks klaas laua peal lambist puruks lendas. Mitte keegi ei olnud kaase laua peal puutunudki ja üks neist lihtsalt lendas tuhandeks killuks. Me ehmusime nii ära. See oli ikka jube. Ma ei saa aru, kuidas selline asi võib juhtuda. Äkki klaas mingi rõhu all vms? Igatahes oli see nii jube.

Mina usun selliseid asju, sest mul on paljudel tuttavatel midagi sarnast juhtunud.


Aga mis leheküljel see parafoorum on?

<A href="www.para-web.org/">http://www.para-web.org/</A>

Vahest kui loen teiste inimeste postitusi sellistel teemadel, tekivad mulle turjale külmavärinad, sama lugu ka siis kui kuulan kedagi sel teemal rääkimas. Väga creepy!


Usun nendesse asjadesse.

oot-mitte ei kukkunud maha vaid lendas puruks?hm.. väga veider

Jajah, ma olen ka igasuguseid kummitusi oma korteris näinud ja röövleid kapis jne. Minu puhul tuleb see 100% kidnlalt painavalt elavast kujtlusvõimest. Sest hallo, mingi kriuks akna juures ja ma kujutan juba ette kuidas varas noaga kükitab aknalua peal kardina taga ja ma ei julge enam ennast liigutatagi. Niiet mingitesse üleloomulikesse jõududesse ma ei usu ja seda parafoorumit lugedes ma ausalt naersin.

Pluss veel ma mängin mitu stsenaariumit hetkega enda peas läbi kuidas see röövel mind tappa tahab, kas ma pääsen, kuidas ta sealt aknalaua pealt maha hüppab jne. Vahel on see pätis jube.

Mäletan seda aega kui olin natukene noorem kui ma hetkel olen ja kutsusime sõbrannaga vaime välja, me ei saanud aru et midagi oleks õnnestunud või ni. Mõne nädala pärast sain alles aru, et midagi on ikka väga valesti, läksin dušši alla, meil on kodus raadioga dušš, järsku läks raadio kinni, panin selle tööle tagasi. Peale pesemist hakkasin korsitama, kuulsin, et nagu mingi telefon heliseks, see oli mu õe mängutelefon, aga enne koristama asumist lülitasin ma selle KINDLASTI välja, mäletan seda kui see käis mulle pinda oma helisemisega ja nii, lülitasin selle välja ja panin mänguasja kasti. Tundsin, et ma ei olnud enam üksi kodus.

aga minul külmik räägib ja telekas köhib =D Ostsin alles uue pliidi ka, näis äkki hakkab see laulma...aga külmik kohe kindlalt jah, nendega pidigi selliseid nalju palju olema. Igatahes nüüd olen ma juba harjunud sellega =D Kuna mul on veeküttega põrandasoojustus, siis see hakkab vahel kohisema, kui ennast jälle sisse lülitab. Niiet merekohin ja jutukad kodumasinad elamises ei ole midagi uut =)

Ma küll ei karda mingeid suvalisi kodumasinate-krigisemisi või asjade kolinat teises toas.
Pole vaja endal elu nii keeruliseks teha, et iga asja peale kartma hakkan

See klaas lendas puruks jah, mitte ei kukkunud. Keegi meist ei puutunudki neid klaase seal laua peal, kuniks ühel klaasil vist hakkas igav ja vajas veidi tähelepanu ja otsustas katki minna:D Aga tõesti,see oli jube:dry:


Mul ka ikka muidu nii, et kui nt öösel üksi kodus, siis ikka igasuguste häälte peale hakkan asju ette kujutama. Üks öö oli nii, et ma õhtul just läksin ukse juurde kontrollima, et kas uks sai ikka lukku, vaatasin, et ühe korra oli keeratud ja igaks juhuks keerasin teise tiiru veel peale, et kindlam värk oleks. Ja siis öösel nägin unenägu, kuidas ma unustasin ukse lukust lahti ja mingid kaks umbe joonud jollerit mulle korterisse sisse sadasid, arvates, et see mingi nende tuttava korter. See oli jube unenägu. Mingi alateadvus sundis mind üles tõusma ja keset ööd ikka minna kontrollima, kas uks sai ikka lukku. Vb see veits OT, aga ikkagi kahtlane värk:confused: See öö oli mu jaoks raske, kuna siis hakkasin kuulama iga väikest krõpsu, mis koridori poolt tuli.

Ma olen ka iga krõbina peale pingul .Mul endal pole vist juhtunud midagi sellist jubedat,aga ma olen ise kuulnud lugusid oma tuttavatelt.Tegelt kord oli nii et olin ka arvutis ja siis kuulsin,et keegi nagu oleks aknale koputanud.. :dry:Mul oli junn pühajahe.Ma ei julgenud enam msnis toksida ka.Käed värisesid otsas nagu ma ei tea mis.Aga mul klassiõde rääkis,et kui kuuled,et keegi nagu koputaks aknale vms.. siis ära vasta!JA nii ma proovisin siis hiirvaikselt olla.Ma elan esimesel korrusel niiet vahel ma isegi ei imesta kui see oleks olnud mõni jota vms..

Mu ema on kaks korda niimoodi ust lahti teinud ja kaks korda on paar päeva hiljem keegi ära surnud

Aga kust sa tead, kas ukse taga on keegi või ei ole ? Kui sul seda uksesilma pole, siis sa pead ju ikka ukse lahti tegema.

Küsid "Kes seal on?" ja kui keegi ei vasta siis ei tee ka lahti.

Selle peale ma ei tulnudki.

Aga kui keegi vastab ja kui ukse lahti teed on tühjus?


Nats OT aga Vimmas oli nii. Tean, tean, vahi veel õudukaid exole XD Igatahes ma jään oma uksekella juurde Kui uksekella ei helistada siis ma ei hakka mingi koputamise pärast ust lahti tirima.