Laura Pausini on lemmiklaulja.
Ma jälestan absoluutselt mõtet sellest, et ainult inglisekeelne muusika on kogu maailm ja absoluutselt boikoteerin seda. Vahest eks ikka kuulan midagi inglisekeelset, kui midagi väga silma hakkab (harva, kuna ei pööra selelle tähelepanu), kuid ma ei keskendu vaid ameerika masstoodangule. Tänu sellele olen ma ka paljudest nn legendidest ilma jäänud ja ma ei tea halli aimugi, kuidas kuulsad lood kõlavad. Ka ei kuula ma raadiot ega eesti muusikat. Väga imelik on minu meelest see, kuidas ntx MTV maailma muusika auhindu jagab. Igal pool on inglisekeelsete maade artistid ja siis on eraldi kategooriad ntx parimate aasia jm artistide jaoks.
Samuti jälestan ma elektroonilist muusikat ja rasket rokki, nagu ntx screamot. Lihtsalt ei saa aru inimestest, kes trance'i kuulavad, minu meelest on nad piiratud silmaringiga (vabandan, kui kedagi solvan, aga selline on minu arvamus) ning mulle ei meeldi bändid/artistid, kes koguaeg ainult täpselt ühesugust muusikat teevad. Võtke näiteks Youtube lahti ja pange otsingusse La Oreja de Van Gogh ja püüdke leida vähemalt 3 lugu, mis on stiililt täpselt ühesugused! Meeldib selline muusika, mida on raske vaid ühte žanri paigutada
Pikk ja kritiseeriv jutt tuli, aga mulle tõepoolest meeldib Ladina-Ameerika, Hispaania ja Itaalia muusika palju rohkem, kui raadiotoodang. Nende muusikas on üldjuhul alati mõte sees, sõnad on sügava tähendusega ja hoopis teistsuguse mõjuga, kui ntx Kristjan Kasearu tüüpiline vaimusünnitis. No andke andeks, aga tema laulud on küll täielik imal jama. Tsiteerin üht tema varasemat loomingut: Ma leban siin voodil, ma ootan siin sind, palun tule mu juurde, täis igatsust hing (vms).
Ma tõepoolest soovitan teil kõigil suunata pilk väljapoole ja avastada, kui palju lahedat ja omanäolist muusikat tehakse väljapool Usastani ja mujal sellelaadsetes.