Olen ise väga-väga suur lugeja. No nädalas loen kindlasti 3-7 raamatut läbi. Kuna olen juba väiksest peale niimoodi lugenud, siis alguses said läbi loetud kõik lasteraamatut, kuskil 9-10 aastaselt hakaksin ma lugema noorsooromaane ja kuna need on mul ka juba kõik, mis raamatukogust saada on, läbi loetud, siis loen selliseid nagu raamatukoguhoidja armastab öelda "tudengite raamatuid" ja osad on isegi täiskasvanutele mõeldud. Aga lemmikutest siis.. Eesti kirjanikud ei ole mulle kunagi eriti muljet avaldanud, aga parimad on vaieldamatult Elme Väljaste ja Andrus Kivirähk. Elme Väljaste teostest olen lugenud "Täiesti täisealine", "Kõigest kaheksateist" (järg eelmisele) ja "Kordussaade", mis kõik väga meeldisid. Andrus Kivirähkilt meeldib mulle muidugi "Rehepapp", "Romeo ja Julia" ja "Liblikas". Just paar päeva tagasi tellisin omale ta uue teose "Mees kes teadis ussisõnu". Eks näeb kas see ka nii peale läheb. Välismaisest kirjanduses meeldivad mulle sellised tõsisema sisuga raamatud. No muidugi on äge vahelduseks jälle "Klatšimoorid" või "Printsessi päevikud" läbi lugeda, mida ma olen juba kindlasi 5 korda lugenud, kuid vaieldamatud lemmikud on veidi teistsugused. Mina olen üks neist, kes peab väga lugu Dan Browni "Da vinci koodist" ning veel meeldivad mulle
Jan Guillou "Kurjus", mis on väga-väga sünge ja kohati tundub isegi ebareaalne, Waris Dirie, Cathleen Miller "Kõrbelill". Vaatasin, et varemalt siin arutleti Paulo Coelho teemal. Kuna olen tõesti kuulnud palju kiidusõnu tema kohta, siis viimasel korral võtsin omale "Üksteist minutit". Ei midagi erilist minu jaoks. Arvan, et on jah veidi üle pingutatud selle Coelho kiitmisega. Loomulikult laenutan ma veel varsti tema raamatuid, et paremat ülevaadet ta teostest saada. Olen lugenud ka J. K. Rowlingu Harry Pottereid, mis mul aastaid tagasi vaieldamatud lemmikud olid, kuid nüüd tunduvad kuidagi veidi lapsikud, kuigi olen ise alles 14.
Väga häid raamatuid on kohutavalt palju. ®anritest siis nii palju, et kriminaalromaanid mulle väga ei meeldi, kui siis ainult tõsiselt tasemel raamatud! Samuti ei avalda väga muljet ülefantaseerimine. Mulle meeldivad tõetruult ja võib-olla isegi liiga üle pingutatult kirjutatud realistlikud raamatud.