Eile sai vaadatud 3 filmi- "Sex and the city", "Catch me if you can" ja "Zombieland".
"Seks ja linn" osutus oodatust küll paremaks.. Vähemalt minu jaoks. Olen selle kohta palju negatiivset kriitikat kuulnud, seega polnud ootused kõrged.
Filmis tuli kaks korda see jube "klomp kurgus" tunne- esimene kord siis, kui Big Carrie'le teatas, et pulm jääb ära ja teine kord siis, kui Big Carrie kätt palus. Üksi vaadates oleks kindlasti pisarad jooksnud, aga ei tahtnud mehele ka jälle seda töinaja muljet jätta
.
Mulle igatahes väga meeldib ja suure põnevusega tahan ka teist osa ära vaadata
.
"Catch me if you can" oli tõeline
masterpiece . Kohati ka mõistetav, kuna esiteks oli tegu tõestisündinud looga, teiseks filmi režissöör oli tegija ja kolmandaks olid näitlejad tegijad
.
Põnevust oli küllaga, eriti siis, kui oli järjekordne tšeki esitamine, kuna lõpuks nad pidid ta ju kätte saama.
Lõpp oli ka minu jaoks üllatav, just see, mis temast edasi sai. Isegi kurjategijatest võib abi olla, nagu näha oli
.
"Zombieland" oli mõnus pühapäevaõhtune rõvedus
. Huumorit oli, aga rõvedaid hetki oli rohkem. Vähemalt ei pidanud kartma
.