Koriander
- Kategooria: Kööginurk
Koriander on poole meetri kõrgune maitse- ja ravimtaim petersellitaoliste lehtede ja punavalgete väikeste õiegruppidega. Tema kodumaa on arvatavasti Aasias ja Põhja-Aafrikas, ent nüüd kohtab seda taime kõikjal Vahemere piirkonnas, Marokos ja USA-s. Uskumuste järgi on koriander igivana kultuurtaim, väidetavalt leidis esmakordselt koriandri seemned piiblitegelane Mooses.
Kuigi koriander pole pinnase suhtes ülimalt nõudlik- ta kasvab kõige paremini kergel liivasel pinnal päikselises tuulevarjulises kohas, kasvatatakse Eestis seda harva. Kuid lõunamaal on ta köökide lahutamatu osa, pälvides Hiinas, Indias ja Jaapanis lausa lemmiku staatuse. Tema populaarsust tõestavad ka mitmed Koriandri nimelised restoranid üle maalima, sealhulgas ka näiteks Taanis ja Hollandis.
Oma apelsinilõhnalise, maheda ja magusavõitu maitsega meenutab koriander salvei ja sidruni segu. India koriandriseemned on väga teravalõhnalised, kuid siiski magusad. Eestlased peaksid seda maitsetaime esimest korda kasutades olema ülimalt ettevaatlikud, sest vaatamata tema Põhja-Euroopa populaarsusele, seostuvad mõningatele inimestele koriandrilehed ebameeldiva lutikalõhna ja seebimaitsega. Tõesti, tema lõhn ja maitse on eestlastele võõras, kuid harjutatav. Uut ei ole vaja alati karta! Kodumaine koriander on saadaval turul, vahel küll gruusiapärase nimetusega 'kinza'. Poekaupa eelistavad kliendid võivad osta jahvatatud koriandrit supermarketitest.
Milleks koriander kasulik on?
Koriandri seemned sisaldavad palju C-vitamiini, 0,8-1,2% eeterlikku koriandriõli ja 19-27% tehnilist rasvõli. India tervishoiuministeeriumi poolt läbiviidud katsed näitasid, et koriandrimahl aitab nägemist parandada. Uuringud viisid läbi silmaarstid, kes jootsid vabatahtlikele koriandrimahla, millele oli lisatud kibeda maitse peitmiseks mett. Ühe kuu pikkustest katsetest selgus, et nägemise parandamiseks tuleks päevas tarbida 7 – 14 milliliitrit koriandrimahla, 5 – 10 grammi meega segatuna. Arstid soovitasid seda eelkõige lastele ja pikki tunde arvuti taga tööd tegevatele inimestele. Lisaks aitab ta vanemaealistel tugevdada silmi ning muuta pilku selgemaks. Vanasti usuti, et koriander ravib või vähemalt leevendab liigestevalu, kõhuvalu ja halba hingeõhku ning soodustab seedimist. Raamat "Tuhat ja üks ööd" tunneb seda kui armurohtu.
Koriander täiustab suurepäraselt teisi maitseid, ta on üks karri komponente, mis on soositud maitseainesegudes. Tema kuivatatud vilju kasutatakse enamjaolt ravimites ning vilju ja rohelisi lehti maitseainetena. Koriander sobib aasiapäraste toitude ning mitmesuguste liha-, broileri-, kala-, taime-, köögivilja- ja riisitoitude maitsestamiseks. Seda kasutatakse ka küpsetiste, näiteks soolaste saiakeste ja õunakookide maitsestamiseks. Ta annab hakklihatoitudele, suppidele, marinaadidele, heeringale ja leivale hea maitse. Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile, salatikastmetele, hapukapsale ja marineeritud köögiviljadele.
Kuidas koriandrit kasvatada?
Koriandrit paljundatakse seemnetega. Need pannakse avamaale idanema aprillis või mais, kohe kui mullapind on piisavalt soojenenud. Seemneke tuleb poetada umbes 1 sentimeetri sügavusele, ridade piisav vahe on keskmiselt 25 sentimeetrit. Tiheda külvi korral peab taimed hiljem harvendama reas 5-8 sentimeetrini. Seemnete idanevus säilib 3-5 aastat, tõusmed tärkavad tavaliselt 14-21 päeva pärast idanema panemist.
Viljad koristatakse ajal, mil seemned hakkavad pruunikaks muutuma, sest nad ei valmi korraga. Maitsetaimena on paremad need seemned, mis on koristatud tehnilise küpsuse järgus. Taimed lõigatakse ära koos vartega ja lastakse seemnetel järelvalmida. Kasvuperioodil vajab taim hoolikat kastmist, muidu ei pruugi seemned valmida ja lehed võivad jääda kiduraks.
Retseptid:
Õunapirukas koriandriga 2 inimesele
Koostisained
- 1-2 haput õuna
- 2 sl fariinsuhkrut
- 1 tl tuhksuhkrut
- 1 1/4 dl hapukoort
- 2 munakollast
- 1 sl suhkrut
- 1/4 sidruni mahla
- 1 sl koriandrit või rosinaid
Serveeritakse näiteks koos jäätise, vaniljekreemi või vahukoorega.
- Eelsoojendada ahi 250°C-ni.
- Eemalda õunasüdamikud ning lõika õunad paksudeks viiludeks. Sega nad fariin- ja tuhksuhkruga.
- Vahusta suhkur ja munakollased. Lisa hapukoor, sidrunimahl ja koriander.
- Tõsta õunaviilud kahte kuumakindlasse vormi ja vala üle hapukooreseguga.
- Küpseta neid ahjus 5-10 minutit vastavalt vormide suurusele, kuni õunaviilud on pehmed ja toit helepruun.
Kapsasalat
Koostisained
- 1 l peenteks ribadeks lõigutud varast kapsast
- 1 hakitud porgand
- 1 dl maapähkleid
- värsket peeneks hakitud koriandrit
- laimisektoreid
- World Foods vietnami küüslaugu- ja sidrunheina salatikastet
- Lõikuge kapsas peenteks ribadeks (juusturiivi kasutades).
- Riivige porgand ja hakkige maapähklid ja koriander.
- Valage kaste riivitud köögiviljadele ja segage läbi.
- Asetage köögiviljad kaussi ning riputage üle hakitud maapähklite ja koriandriga.
- Serveerige laimisektoritega kaunistatult.
Kaisa Tillo
