EEVA naistekas

Kallid naised,


Ei tea kas asi on minus, et mul tekib tunne nagu oleks mind aastaid kuskil maailmast isoleerituna hoitud või mitte. Aga siia sattudes tekkis mul kohe küsimus, et mis imekombel need naised jõuavad endaga nii palju ette võtta, kuidas nad jõuavad sellesse nii palju investeerida ja kust nad leiavad vajaliku aja.


Imetlustväärne küll.


Mina isiklikult olen tõesti kui kuu pealt kukkunud. Ühesõnaga öeldes oleks ma justkui metslane valmis siis. Linna tänaval vb selline keskpärane või üle keskpärase? Ei ütleks küll et seda meeste tähelepanu vähe oleks või vähe aega ja energiat enda peale raisa.


Lühidalt seisneb siis enese hellitamine järgnevas:


1) ca 14 aastaselt taipasin et vesi ja seep enam nahale hea pole, asusin kasutama Avoni nahahooldustooteid, hetkel Avon solutions sarjast näopesugeeli, nämaski, planet spa savimaski, mõnikord katsetan uue koorimiskreemiga. Niisutamiseks on ka Care sarjast midagi vist.


2) ca 15 aastaselt avastasin jalakarvad, nüüdsest olen truuks jäänud Venusele. Jalakarvadega on ka vb nii et umbes iga 2 nädala tagant avastan et on uued kasvanud. Kaenlaalustega pole ka erilist probleemi. Bikiini piirkonna hoiab täiesti lageda Veet karvaeemalduskreem (lugesin et siin igal pool seda üsna palju laidetakse, mul aitab suurepäraselt) Suht karvavaba olen, tuleb välja, mehele ka meeldib.


3) kehahooldusele pole nagu tähelepanu pööranud, nahk on noor ja terve. Solaariumis olen käinud mõned korrad, olen jäänud oma senise mati portselanjume juurde. Päevitab suvel hästi ja talvel on kena ja värske.


4) Juukseid värvin siis palju kriitikat saanud Palette juuksevärvidega juba 16 aastasest saadik. Garnier mõjus neile halvasti. Juukurisse lõikama satun mõned korrad aastas. Juuksed poolde selga, tumepruunid, terved ja kenad. Kui lained ära tüütavad keeran lokki.


5) Maniküüris ja pediküüris ei käi. Küüntel valitseb loomulik prantsuse maniküür. Keegi ei usu, et ei viitsi nendega üldse mässata. Näevad igaljuhul suurepärased välja. Vahel viskan kena õrnroosa laki peale ja olen rahul. Ema ütleb, et sõi kohupiima palju kui mind ootas, vb sellest siis nii hästi.


6) Kosmeetikat kasutan vähe. Igapäevane ripsmetušš ja silmapliiats. Pidudel õrnalt puuderkreemi. Huultel muud ei taha näha kui palsamit päikese ja külma talve eest. Kui vaja rõhutan oma näojooni just teistmoodi, et igav ei hakkaks. Kulme kitkun ise, pole nagu kurta et oleks eriti suur kunst.


7) Trenni satun siis kui juhtub, enamasti teen kodus kõhulihaseid, kätekõverdusi ja jooksen masina otsas. Ilusa ilmaga väljas. Kui tuju on põgenen ujulasse. Bussile ja autole eelistan jalgsi käimist. Figuur on ideaalne minu silmis, ajan kiire ainevahetuse kaela.


8) Mingeid rõngaid või tatoveeringuid pole lasknud teha. Kõik on oma.


9) Joon palju vett, söön kahjuks 1-2 korda päevas (see on halvasti tõesti), räpstoitu ei puutu ja naudin kõike mida teen. Vaadates minu ema, vanaema ja veel palju teisi sugulasi, näevad nad kõik oma aastate kohta kena 10-15 aastat nooremad välja. Lootust on.


Kuu aja peale vb 100-150 krooni läheb mul nö enese hellitamisele sellisel viisil, mis teiste rahakotti sööb meeletu augu.


Jõudsin järeldusele, et kõik see ilumaania on kergelt öeldes sõltuvust tekitav.


Ei ütleks et mu sõbranna, kes meeletu sõltlasena mööda salonge jookseb näeks just jalustrabavalt vapustav välja, raha on ta kulutanud rohkem kui tulemust näha saab. Samas kui paljud üsna looduslähedasd inimesed panevad teisi ahhetama oma loomulikkusega. On asi vedamises? Ma siiski arvan et enam eluviisis.


Ma ei tulnud siia rääkima eranditest, kes tõesti vajavad nahaprobleemide tõttu kosmeetiku juures käimist või neist, kes enda enesehinnagu tõstmiseks vajavad lisaabi. Ei püüa kedagi solvata. Samuti ei pea ennast ideaalseks.


Lihtsalt, oma sõbranna panin mõtlema, et ennast armastada just loomuliku blondi ja mitteperfektse välise kestaga muudab ka ta arvamuse endast palju paremaks.


Seega, sõltlased, või mitte?


Parimat!


Havana

Teema siis püstitatud minu poolt.


Tahtsin otsida sellele parema koha aga copy võimalust ta mulle ei pakkunud, ei raatsinud uuesti ümber kirjutada. Seega, siia ta siis nüüd platseerus.


Autorit pole, kuna mina oma mõistuse hiilges unustasin sisse logida. Algaja õnn või siis ebaõnn.

Eino, mis ma ikka öelda oskan. Tore kui on kõike nii parajas koguses ja defektideta antud, mõnel tõesti ei vea nii palju.


Minust: Ei jookse ilusalongide ja juuksurite ja solaariumite vahet. Käin ainult sis kui vajadus tekib v tahtmine ennast poputada. Kulme kitkun samuti ise, juukseid ei värvi üldse, olen loomuliku värviga rahul. Solaariumis käin, kuid harva, korra kuus 10 mintsa ja sellest aitab. Karvaksv käib pinda, mingid veet'id minupuhul ei toimi ja ziletiga jamada ei viitsi, käin vahatamas. Näonahk on muidu normaalne, aegajalt läheb käest ära, sis tavaliselt korra kosmeetiku juurde. Söön kõike mis meeldib ja niipalju kui tahan, kaaluga probleeme pole, käin samuti palju jala ja viibin palju värskes õhus... Raha kulub kuidas kunagi, mõni kuu 0- kui miski probleeme ei tekita ja keha ja näohooldusvahendid lõppema ei hakka, mõni kuu aga kui tahan end poputada ja tahan salongi minna, sis võib ka minna kuni 5000 (näohooldus,masaaz ülekeha, sugaring, solaarium, juuksur, manikür ja pediküür) oleneb palju kulutada tahan ja raatsin!


Ja vaadates oma ema Kes on 50 ja deidib 30 aastase kutiga, sis ma tõesti ei pea muretsema! ja mu õde kes on 29- kuid keda peetakse kohati nooremaks kui mind (20) sis jah, ma tõesti ei pea muretsema!


Seega, ei ole sõltlane! Vahest lihtsalt tahan ja vahest on ka vaja. Kui se paneb mind hästi tundma, sis miks mitte?! ennast peab ju poputama- olgu sellejaoks sis mis iganes meetod igalühel.


Päikest!


Liia

Mulle meeldib sinu suhtumine ja eluviis.


Tõesti, tunnistan, enese hellitamine minu sõnade läbi ja poputamine Sinu sõnade läbi, on samuti igati vajalik.


Nii et, armastame end just sellistena nagu oleme, ja tuleb ka see hellitamine/poputamine kui preemia välja teenida.

Peaasi, et igaüks oma eluga rahul on. Elagu seda igaüks nii nagu ta ise tahab, see on tema elu ja ta elab vaid korra, nii et, las käia!


Edu!

Sullegi,


ja unustasin öelda, naudi oma praegust ja tulevast nooruslikku välimust!

Sõnasid ära praegu raudselt


Aga eks ma teen seda jah

Veab sul! Kuigi minu arust on see täiesti tavaline keskmine enda eest hoolitsemine..

Ma küll näiteks ei laki üldse oma küüsi ja ilusalongides-spordiklubides-solaariumides ei käi... aga näokreemi peale kulutan küll 700kr aastas (ehk siis üks tops kestab umbes aastaga ära), sest mul on väga õrn näonahk ja ma tahan seda tõesti hoida. Teine asi on nahk.. lihtsalt kuivab talvel! Hakkab kestendama, kiskuma ja läheb punaseks, eriti kätel. Siis on ju vaja mingit kreemi. Vahepeal kasutasin oliiviõli naha peal, et siis oleks nagu 2 ühes, aga see ikkagi ei olnud nii hea. Ma isegi ei meigi ennast iga päev, aga ikka mõnikord on midagi otsa saanud ja on vaja uus osta. Ehk siis minu moto asjade soetamise juures on see, et osta vähe, aga kvaliteetseid asju. 

Teine asi... kui sa üksinda elama asud, siis näed, et raha ikka kulub... wc-paber, pesupulber, hambapasta (hammaste tundlikkuse tõttu pärit apteegist), dušigeel, šampoonid (muide, neid ma ostan ka salongidest, sest ma olen tõesti huvitatud oma juuste tervisest), žiletiterad.. need kõik ikka maksavad. Kuu kohta saab rääkida alles aastase keskmise põhjal, sest iga kuu vist ei ole vaja uut šampooni osta, peaks kauem läbi saama.

Vb ma tunnen end veidi puudutatuna lihtsalt.. Ma püüan hoida kokku nii palju kui võimalik (isegi trenni teen kodus arvutiprogrammide järgi).. aga ikka kulub raha päris palju. Just sellised lihtsad asjad, mille peale eriti ei mõtlegi. Isegi su nimetatud Veet kreem on ju üsna kallis :S

Üldse kui ise majandama hakata, ka söögi osas, siis kõigepealt mõtled küll, et iga päev pole vaja kaerahelbeid osta, aga ikka saab üks asi otsa, siis teine, nii et kokkuvõttes on pidevalt vaja muid väljaminekuid ka teha. Mitte et 100 krooniga kuus hakkama ei saaks, aga minu kehale jääb sellest ilmselt väheks. Kasvõi see näide, et kui juuksed peast ära hakkavad kukkuma, mida sa teed siis? Ikka tormad apteeki ju.. kalamaksaõli oli üle 100.-, lisaks need igasugused apteegišampoonid. Isegi retseptiravimid on kallid... 

Ehk siis, inimesed on erinevad. Veelkord: veab sul. Ma loodan, et said selgust, miks mõnel natuke rohkem raha kulub.

Kallis Joan,


Ma püüdsin seda kirjutades olla võimalikult tolerantne. Tänan et juhtisid tähelepanu ka asjadele mis võisid kahe silma vahele jääda.


Sinu jutu põhjal oled sa samuti selline, kellest võiks paljud eeskuju võtta: vähe ja kvaliteetselt, nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Ei maksa ju ennast koormata ja pärast kahetseda, et nüüd enam ei saagi ilma hakkama.


Rahamuredest saan aru, ise olen tudeng ja elan enamus aega elukaaslasega, väikese osa ajast viibin ainult vanemate juures. Raha ei taha kelleltki küsida. Tahan ise hakkama saada. Käia tööl ja stipendium välja teenida. Sellepärast pole ka vb näiteks tualettpaberite või hambapastade ostmisega muresid. Kuid muud väljaminekud on ikka. Toit, riided ja omale elementaarne. Vähem luksust, aga nagu ma ütlesin - väljateenitult.


Minu kiri oli pigem suunatud neile kes iganädalaselt ilusalongide, solaariumite jm vahet jooksevad. Eelnevalt foorumis sattusin päris palju selliste teemade otsa.


Aga Sullegi, kõike paremat, ja jõudu vastu pidada!

Vaevalt, et meie foorumis palju selliseid "iganädalasi ilusalongide külastajaid" on.

Ja isegi kui on, see on nende asi, nende keha ja kui see nende
enesetunnet parandab, siis miks mitte. Lõppkokkuvõttes on see ka nende
raha.



Havana, ma kadestan sind heas mõttes. Mul võiks ka kõik nii korras olla.


Kuid ma ei kurda, mina kipun arvama, et iseendasse investeerimine, ei
ole paha investeering. (Loomulikult ma ei pea silmas igasugu liialdusi,
ala ilukirurgiate näol ja selle sõltlasi) Vaid ikka mõistuse piires.

Aga kui keegi ikka vajab depilatsiooni, mäniküüri, kosmeetikut iga kuu, ma seda liigseks ei pea. Samuti ei löö kätt ette ka ilukirurgiale, kui seda on ikka vaja nt mingite armide likvideerimiseks või büsti kohendamiseks naistel, kellele jumal pole andnud, siis miks mitte. Kui see tõstab su enesehinnangut ja paneb ennast armastama.



Ise ma ei vaja igakuiseid salongi külastust, mäniküüri teen ise, depilatsiooni enam ei
vaja, saan epilaatoriga ise hakkama, juuksuris käin umbes 2-3 kuu
tagant ja kosmeetiku olen nahaarsti vastu vahetanud. Vahest käin solaariumis, kuna nahk vajab seda.


Kuid suurim investeering on seotud mul trenniga, sinna kulub kõige enam raha.

Järgmisel kohal on näohooldus tooted, siinkohal nõustun Joaniga, ostan
ka pigem vähem kuid kvaliteetseid tooteid ja neid jagub tõepoolest ligi
aastaks.

Ravimid ja igapäevahügieenitarbed võtavad ka ikka suure osa iga kuu, Samuti Joaniga täiesti nõus.

Viimasel kohal on make-up, kuna ma meigin end üli vähe.



Aaa mis puudutab kehaauke ja tatoosid, need on ju ühekorra maksustatavad, ega hiljem nad raha ei küsi

Ma ei mõelnudki midagi halba, ma ei saanudki esialgu aru, kellele su postitus suunatud oli

Ise olen 1. kursusel ja stippi ja mingeid toetusi veel ei saa, tööl käimiseks ei ole ka lihtsalt füüsiliselt aega. On sellised juhuslikud hetked, kus tekib lambist palju vaba aega, aga niimoodi ei saa ju tööd teha. Võib-olla õnnestub mingit kodust arvutitööd kuskilt leida.. Praegu elan enamasti vanemate kulul, kuigi linnavalitsuselt sain ka mingi ühekordse toetuse (mis läheb kuuga ära). 

Mis puutub igasugustesse ilutoodetesse, siis vähem on tõesti parem. Ei ole mõtet keha koormata igasuguste asjadega. Aga jah, kuna mul enamus asju on pärit apteegist, siis jäävad sinna üsna suured summad. Kahju mul sellest rahast ei ole.. Kahju oleks siis, kui ma ostaks iga päev uusi küünelakke ja sellist pudipadi, mis tegelikult nii vajalik ei ole. Aga näiteks ilukirurgia peale "kulutamine" mõistlikkuse piires on ka minu arust täiesti normaalne.. no kui pole ilusaid rindu antud, siis pole, peale operatsiooni ju miski ei aita (ekstreemsed näited jätaks välja).

Ehk siis, ma ostan asju, mida on vaja. Mõnikord läheb rohkem, mõnikord vähem.. ravimite pealt ju ka ei saa kokku hoida

Kallid Beautiful ja Joan,


Mõistan kõike, tatood ja kehaaugud tõin just välja sellepärast, et need on ka sellised sõltuvust tekitavad minu meelest. Paljudel kellel on, on ka palju. Ise tegelikult teeks ka tatoka, aga seda alles tulevikus.


Tegelikult jah, idee oligi arutleda sõbrannaga seoses, et on seda kõike ka vaja, millest igalpool cosmodes ja reklaamides juttu on. Usun tõesti, et enamus naisi saab täiesti vähesega ja suurepäraselt hakkama, pakkudes endale seejuure parimat. Kena et ümber veensite.


Nüüd vaatan et mul ka riiulid igast pudeleid ja potsikuid täis. Midagi ei tee nendega. Need vähesed mis on, on alati käepärast vannitoas ja muust puudust ei tunnegi.


Jah, ravimite pealt kokku ei hoia. Ja ka näiteks kui juuksed vajavad kiiresti ravi pärast kahjustada saamist, siis kohe peaks olema see hea (ja sageli mitte odav) abi võtta.

Ma püüan nii, et neid mõttetult seisvaid potsikuid ei oleks. Et need tooted, mis ma ostan, kasutan ikka maksimaalselt ära (kui just mingit allergiat pole või lihtsalt ei meeldi, sel juhul annan kellelegi teisele). A reklaamiohvriks ma ennast eriti ei pea, sest ma ei loegi ajakirju eriti Kui kuskil kellegi juures näppu jääb, siis küll.. telekat mul ka pole

Mina elan koos enda vanematega, niiet muid kulusid ei ole. pesemisvahendid ostab ema ( samuti ka žilettid). Vahepeal ostan ise selliseid asju mida mu vanakooli ema mõttetuks peab. Nt, Dependi tippide komplekt, dekoratiivkosmeetika. No kui me koos oleme poes siis maksab ka mu ema selle eest.


Ajakirju ostan tihti, kuna olen suuuur ajakirjandusfänn. Võibolla isegi liiga tihti, kuna need ikka suhteliselt kallid.

Huvitav, sa tundud noorem kui mina


Seega, huvitav lugeda, mis on sinu mõistes vanakooli ema. Minu ema näiteks ei salli tampoone, jalgade jm kohtade (va kaenlaalused) ražeerimist, muudest karvaeemaldusviisidest ei hakka rääkimagi. Üldse igasuguseid kalleid kosmeetikatooteid, soovitab ainult vett ja seepi. Õnneks ma ei sõltu vanematest ja investeerin oma raha ise sinna kuhu tahan.


Üllatav on see ka, et mul on totaalselt teine mõtlemine kui emal.


Nii et, kui kunagi ise oma rahadega arvestama hakkad, siis kujuneb asi hoopis teiseks. Pole mulgi see aeg päris käes, elan küll vanematega veel, mis sest et raha üldse ei küsi.

Ma vaidlesin oma kunagise mehega sel teemal, kuna ta ei saanud aru, kuhu minu raha läheb. Tema kosmeetiliste kulutuste alla läks 150 kroonine juuksur iga kuu, kui sedagi. Minul tollal aga rohkem, kuna käisin regulaarselt juuksuris, bikiini- ja ka säärtedepilatsioonis, solaariumis ning kulme korrigeerimas. Lisaks siis veel kõiksugu hooldusvahendid neile kehaosadele. Pole odav lõbu. Tema tihti neid asju ei märganud, sest ta ju ei teadnud, et siledate säärte hind on 200 krooni iga mõne nädala tagant. Tulemustega oli ta aga küll väga rahul.
Nüüdseks olen enamuse sellest ära jätnud, sest lihtsalt palk ja üksielamine seda ei võimalda. Kahju muidugi. Loodan selle eluviisi siiski taastada

Jah, mul need ajad loodetavasti veel ees...


Praegult saan ise endaga hakkama, ja kõik on väga hea. Oleks mida investeerida, investeerika ka rohkem. Loodetavasti siiski mõistuse piires..


Jah, mehed näevad tulemust.

Ma olen kolmteist, aga mu ema on 41. Temagi meelest piidsab vaid veest ja seebist, kuid kuna ta on töörott peab ta korrektne siiski välja nägema ja veits kosmeetikat ikka kasutab. Jumestuskreem, puuder, ripsmetušš ja läbipaistev huuleläige.

Selge siis, ma olen sinust tunduvalt vanem, ikka täisealine.


Aga minu ema on sinu omast noorem. Siiski, minu meelest on kena, kui naised suudavad enda eest nii hoolitseda ja muutuste ja ajaga kaasas käia. Nii et tublid naised.

Ma tahaks ka tulevikus nii palju teenida, et saaksin salongis jalgu ja bikiinipiirkonda vahatada.. pluss juuksur. Kulmudega saan ise hakkama. Kunagi võiks huvi pärast maniküüris-pediküüris ka käia Praegu mässan kõigega ise ja mõtlen, et peaks selle suhkruvahapotsiku ostma. Õnneks mul ei ole mingi meeletu karvakasv, nii et midagi ei juhtu, kui ma üldse jalgadelt karvu ei aja (sest karvad lihtsalt ei paista välja). Kui kodus käin, laenan ema epilaatorit

A seda vee ja seebi teooriat mina ka ei mõista. Ja seda, et miks ei või üle päeva duši all käia.. et vanasti käidi kord nädalas.

Aa.. üks nali meenus ka. Käime suvel purjetamas ja siis pärast saab seal saunas käia. Siis õhtul isa rääkis emale, et meestel on ikka moes kubemest karvad ära ajada ja nii.. ema siis ei tahtnud uskuda ja küsis, et täitsa paljaks või.. et nalja teeb või. Päris hea