Enda kogemusest siis blondeerimisega:
Kunagi põhikooli aegu olin aastaid blond,võiks öelda et peaaegu valge juba...Aga tol ajal ei teadnud ma suurt midagi juustesse jäetavatest toodetest,maskidest jne (see oli siis miski 10a tagasi ja sinnakanti) ja juuksed olid aastaid suht õgladeni pikkusega ja pikemaks ei kasvand,otsad murdusid ja kuivad olid ka,nagu heinad katsudes..Niisis värvisin tumedaks kuskil 6-7a tagasi (loomulik ka tume) ja hakkasin rohkem hooldama.
Aastatega kasvatasin endale ilusad pikad juuksed,mõned aastad tagasi värvisin ka mustaks.
Eelmine sügis olid mul puusadeni hästi paksud juuksed ja siis tuli mul idee pool pead heledaks värvida (on ju igasugused hooldustooted olemas ja mõtlesin et midagi hullu ei juhtu) Aga kuna seda musta värvi oli all,siis kohe blond ei tulnudki,mõnda aega käisin ebamäärase rebase ja kollase tooni seguga ringi ja iganädalaselt blondeerisin.Kevade poole oli siis enamvähem olemas soovitud toon,aga juustest polnud enam seda alles mis oli varem.
Pool pead oli kuiv,osad salgud murdunud isegi õlgadeni ja see tekitas lausa ahastust.Isegi juustesse jäetavad palsamis,maskid jne ei takistand neid murdumast,kammides koguaeg nägin kuidas murdusid ja seega loobusin blondeerimisest.
Kasvatasin värvi natuke välja,tegin tumedamaid salge ja väljakasvu värvisin selliseks meekarva blondiks (see oli umbes kuu tagasi)
Aga kuna mul tekkis värvist väga äge allergiline reaktsioon ja pidin kiirabi kutsuma,siis enam ise värvidega oma juukseid ei puutu.
Ravin neid mõnda aega ja arvatavasti juuksuris lasen tumedaks tagasi värvida niiet ainult värvitud osa ja siis peanahk ei puutu värviga kokku(kardan allergia kordumist)
Sobivad mulle nii hele kui ka tume nagu valatult,aga juuste ja tervise seisukohalt jään siiski tumeda juurde:)