Kombed - ühiskonna ja rahva täiuslikkuse üdi

Kombed sündisid inimsusega. Keegi ei eita kommete elutähtsat rolli toomaks mehe ellu rahu, naudingut ja õnne; ega kahtle keegi nende kasulikkuses ja otsustavas mõjust tugevdamaks käitumise terviklikkuse vundamenti ning mõtlemist nii sotsiaalsel kui avalikul tasandil. Kas Sa tead kedagi kes kannataks aususe ja tõesuse all ning otsik õnne reeturlikkuse ja valetamise varjust?

Kõikides ühiskondades jagavad kombed teatud sarnasusi. Tuntud Briti õpetlane Samuel Smiles räägib:
„Kombed on üks jõude mis liigutab seda maailma. Parimas mõttes on kombed inimloomuse kõrgeima taseme manifest, sest kombed on inimloomuse esitlus inimlikkuses. Indiviidid, kes mistahes eluvaldkonnas arenevad, taotlevad inimeste tähelepanu iga au ja austuse väljendusega. Inimesed usaldavad neid indiviide ja järgivad nende täiuslikkust, sest inimesed usuvad, et neil on kõik elu anded, ja elu ilma nendeta poleks elamist väärt. Kui päritud geneetilised omadused tõmbavad inimeste tähelepanu ja tunnustust, siis kombed teevad hädavajalikuks kõigi hästi käituvate inimeste tänu ja austuse. Sest esimesed on geneetilised omadused, kuid teised on pragmaatilise mõttejõu vili, ning meie elusid juhib mõtlemine.

Need, kes on oma oleku lihvinud briliantseks on kui inimkonda õigele teele juhtivad majakad. Kus iganes ühiskonna liikmete käitumine on puudulik, ei ole nad võimelised jõudma täiuslikkuseni ükskõik kui palju vabadusi ja poliitilisi õigusi nad naudivad. Rahval pole vajalik omada tohutuid maa-alasid, et elada auväärselt; sest on suure populatsiooni ja pindalaga rahvaid, kes on siiski kaugel moraalsusest. Seega, kui rahva moraal rikneb, kaob see rahvas üks kord.“

Kõik nõustuvad selle õpetlase sõnadega; kuid faktide teadmise ja nende järgi tegutsemise vahel on suur vahe. Paljud asendavad hea käitumise oma loomalike kalduvustega ja ihadega, mis ilmnevad kui mullid vee pinnal.
Kahtlemata on igaühele elukäik Talle kaasa andnud vastakaid instinkte. Inimene on pidevalt heade ja kurjade iseloomujoonte lahinguväli: esimene samm kõrvaldamaks paha on kinni püüda oma ihad ja viha, sest need on metsikuse põhjus, kadedus. Igaühel, kes püüdleb ideaalide poole, on kohustuslik neid tundeid vältida ja eemalduda oma kahjulikest kalduvustest, mis neist tundeist lähtuvad ning vahetada need kasulikeks ja ilusateks tunneteks. Tunded on inimesele kasulikud, kuid peavad alluma mõistusele. Üks psühholoog räägib:
„Inim-tunded on nagu kaheks jaotatud konteiner. Üks on ründav ja teine kaitsev. Kui isik suudab juhtida oma kaitsvaid tunded võitma ründavaid, saavutab Ta kontrolli oma eksistentsi üle ja juhib seda nagu ise soovib, mitte nagu nemad soovivad.“

Need, kelle sisemised jõud on tasakaalus Tema ihade ja unistustega, ning on sõlminud rahu mõistuse ja südame vahel, on kahtlemata järginud õnne teed elu probleemide vahel tahtega, mis on vaba nõrkusest, äpardumistest ja kaotustest. Inimvõimed on tõepoolest saavutanud kõrge praktilisuse, liikumise ja kiiruse taseme, mis annab meile võimaluse jõuda sügavale merede ja ookeanide põhja. Samas näeme, et pidevad kannatused ja kõikumine tsivilisatsiooni südames on tänapäeval jõudnud nii kaugele, et see on nagu mänguasi probleemide ja valu käes. Selles saab ainult süüdistada diversiooni üllate joonte ja vaimsete väärtuste rajalt.

Dr C.Roman kirjutab:
„Teadus on meie ajastul arenenud, kuid kombed ja tunded on ikka veel primitiivsel tasemel. Kui kombed ja tunded oleksid arenenenud koos arutluskäigu ja mõistusega, võiksime öelda, et inimkond on arenenud ka inimlikumaks.“
Vastavalt tasakaalu ja võrdsuse seadustele on üllate joonteta tsivilisatsiooni saatuseks häving ja väljasuremine. Püsivate kannatuste ja puuduste põhjus erinevates ühiskondades on moraalsete väärtuste vajaduse fenomen. Väärtused, mis levitaks elu hinge sureva tsivilisatsiooni lihas ning annaks jõud, mida see õiglaselt väärib.

Kalev Rebane