Kogemata rasedaks - abort või mitte?

Rasedustest

Ootamatu rasedus, paneb paljud meist valiku ette: kas sünnitada või teha abort. Otsuse võtab vastu iga inimene ise, lähtudes oma valikutest ja tõekspidamisest. Kindlasti ei saa kedagi tema valiku pärast hukka mõista!

Abordiks nimetatakse raseduse tehislikku katkestamist või ka iseeneslikku katkemist.

Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi ning tihtipeale jääb selle põhjus selgusetuks. 60% juhtudest on spontaanabordi põhjuseks lootemunast endast tingitud viga, kuid see võib olla tingitud ka emast.

On hämmastav, kui paljud naised ei tea abordist tegelikult midagi.  Nad lihtsalt arvavad, et nende kehast "midagi" eemaldatakse ja sellega on probleem lahendatud. Nii see aga ei ole. Tegelikult on naise ihus väike inimene, kelle süda lööb juba 21. päevast peale eostumist.

Miks ja kus aborte tehakse?
Kõige rohkem tehakse aborte sellepärast, et on soov lükata lapse saamist kaugemale tulevikku ning üsna suurel hulgal pole võimalik rahalise seisukorra tõttu last sünnitada. Aborti tehakse ka põhjusel, et rohkem lapsi ei soovita,  vanemad on liiga noored või lootel on väärarengu oht. Eestis võib omal valikul aborti teha, kui rasedus ei ole kestnud kauem kui 12 nädalat. Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes ning üldjuhul on abort tasuline. Vastavalt patsiendi soovile tehakse abort kas kohaliku või üldise tuimestusega. Üldise tuimestuse korral ei ole tunda valu ning samuti ei mäletata kogu protseduurist midagi. Peale ärkamist võib arsti loal koju minna. Peale aborti eritub verine eritis emakast, mille ajal ei tohi elada suguelu, ei ole soovitatav ujuda ega kasutada tampoone, et vältida põletikke.

Abordid üle maailma:

Tunded peale aborti:
Naise psühholoogiline seisund peale aborti oleneb väga palju sellest, mida ta tundis ja mõtles enne aborti.

Uuringutest on selgunud, et 70% naistel ei põhjusta abort mingeid psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu.

Mõtteid abordist:
21-aastane Jenny: " Ma ei rääkinud oma perele abordist mitte kunagi, sest nad on abordivastased, olgu siis põhjuseks ükskõik mis. Mehe ema aga kuulis abordist ning sai mu süütundest nutma pandud. Olen arvamusel, et ainult minu mehel on õigus öelda oma seisukoht, teistel aga mitte, sest ega nemad ju last kasvatama ei hakka."

29-aastane Kaisa: " Kunagi nooremana arvasin korra, et olen rase ning seda valel ajal ja vale inimesega. Arutasin abordist ka sõbraga ning ta ütles, et kui ma seda teeksin, ei tunneks ta mind enam kunagi. Rase ma küll polnud, aga selline karm suhtumine, on jätnud meie sõprusesse oma jälje."

23-aastane Liina: "Otsustasin abordi kasuks peale pikka ja hoolikat kaalutlemist. Abort oli mulle väga raske, kuigi mu mees toetas mind. Veensin ennast, et abort on meie ühine otsus, aga tagantjärele tundub, et see oli rohkem mehe oma. Ma ei kahetsenud kaua, aga mäletan seniajani päeva, mil laps sündima oleks pidanud."

28-aastane Tiina: "Ise ei suudaks iial aborti teha ning ma ei saa ka aru nendest, kes seda teinud on või teevad. Kõik täiskasvanud ja vastutustundlikud inimesed teavad, kuidas rasedaks jäädakse. Kui naine tõesti ei taha rasedaks jääda, peaks sellele mõtlema enne seksi ning kaitsevahendeid kasutama. Samas on päris loogiline, et kui inimene on piisavalt vana seksima, peab ta arvestama ka juhusliku rasedusega. Usun, et laps on kink, olgu ta siis kogemata või meelega saadud. Laps ei ole süüdi, kui ei osata end kaitsta raseduse eest!"

Mida teeksid Sina, kui avastaksid, et oled juhuslikult rasedaks jäänud?

Alice Kess

Postitas 04/02/2008 19:33 by Looduselaps #217026

Mina üritan esiteks selle võimaluse miinimumini viia, kui aga peaksin ka rasedaks jääma, siis aborti ma ei teeks. Kui sinu sees juba uus elu on tärkama löönud, siis ei tohiks seda enam hävitada.
Postitas 04/02/2008 19:59 by Anette20 #217027
Kui juba rase siis tuleb lõpuni minna.
Postitas 04/02/2008 22:11 by Sinisilm #217028

Täielikult abordi vastu. Uut elu ei tohi tappa.
Postitas 04/02/2008 22:15 by Lumikelluke #217029
Ega ma ka ei poolda aborte, kuid siin tulevad ka teised aspektid mängu: aga mis siis saab kui juba varakult teada, et ta on väärarenguga või mõni tõsine tõbi küljes?

Avalda arvamust antud teemal
Arvamuse avaldamiseks logi sisse! Konto puudub? Palun registreeri end.