Meeldejäävad kohtingud
- Kategooria: Seks & suhted
Suurem osa naisi, kellega selle artikli tarbeks vestlesin või kellelt lihtsalt nõu küsisin, väitsid, et esimeseks kohtinguks on neid tavaliselt kutsutud kahte kohta- kas kinno või restorani romantilist õhtusööki nautima. Mõlemad on toredad kohad, kuid kujunenud kohtingulkäijate stambiks ning uudsusega ei üllata.
Kuid leidub ka neid õrnema soo esindajaid, kes on uue potentsiaalse kallimaga esimese kohtumise veetnud teisiti. Ja polegi oluline, kas sellest kujunes välja pikem suhe või mitte, mäletamist väärt on need kogemused kindlasti.
Kolm naist nõustus lugejatega jagama oma kõige meeldejäävamat esimest kohtamist.
Siiri lugu
Siiri rändab oma kohtamist meenutades paar aastat tagasi, jõulueelsesse nädalasse, kui õues vingus kõva tuul ning sadas maha talve esimene lumi. Külmakraade oli 6-7 kanti, piisavalt, et ilma paksude kinnaste ning sooja sallita nina toast mitte välja pista.
Noormehega sai ta tuttavaks internetis ning ütles tollele kohe ära, et peab ennast parandamatuks romantikuks ning tema südame võidab ainult siis, kui millegi ootamatuga üllatada.
Mees ei pidanud paljuks vaeva näha. Võttis sellel talveõhtul Siiri auto peale ning naine ei teadnud terve tee, kuhu nad sõidavad. Tee kulges linnast välja, Tabasalu kanti mere äärde.
„Ta oli mulle enne sõnad peale lugenud, et ennast soojalt riidesse paneksin. Randa jõudes mõtlesin, et istume autos, vaatame Tallinna tulesid ja räägime juttu, sest sellise ilmaga polnud õues üldse mõnus olla. Tema aga kamandas mind autost välja,“ rääkis Siiri.
Üheskoos jalutati natukene eemale, tuulevarju. Lund sadas, külm näpistas nina ning kui kohtingukaaslane kaasa võetud korvi kaane lahti lõi, oleks justkui džinn pudelist välja pääsenud ja lubanud kõik soovid täita, sest sealt võis leida kõike, mida hing sellise ilmaga ihaldas.
„Võttis välja kaks suurt pleedi, üks läks liivale istumise alla ning teise kerisime omale ümber. Topsides küünlad olid mõeldud valguse saamiseks, termoses auras kuum kohv. Isegi tassid olid päris, mitte plastmassist. Nii uskumatu kui see ka pole, oli ta isegi koogi kaasa küpsetanud (kokakunsti kõrgklass see just polnud, kuid ilus idee luges rohkem kui teostus) ning pärast tegime priimuse peal hõõgveini,“ pajatas naine. „Istusime seal niimoodi poole ööni üksteise kõrval, super oli!“
Annika lugu
Annika esimene kohtamine oma praeguse abikaasaga pole meelde jäänud mitte hingematva romantilisuse vaid suuremeelse eesmärgi pärast.
Ühise sõbra sünnipäeval tutvunud paar vahetas telefoninumbreid ja helistas mõned korrad, kui otsustati juba omapäi kokku saada. Eestvedajaks ja organiseerijaks jäi Annika, kes leidis, et kokkusaamine võiks endas kanda mõnd heategevuslikku eesmärki.
Nii korraldati kohting verekeskuses verd annetades. „Telefonitsi tuli ükskord jutuks, et Lauri oli sõjaväe ajal korra verd andmas käinud. Kuna mina olen pikaaegne doonor ja uue loovutamise aeg jõudis just kätte, mõtlesingi ta sinna kaasa haarata,“ seletas ta.
Mees oli plaanist pehmelt öeldes üllatunud, kuid risti ette ei löönud ja tegi asja ära. Verd andmas käivad nad siiani koos.
Kristeli lugu
Kristel ei sõitnud oma esimese kohtamise jaoks mitte pelgalt teise linna, vaid hoopis teise riiki.
„Hakkasin internetis suhtlema ühe Postugali mehega. Lõunapärane temperament lõi kohe alguses välja ning mind külvati üle selliste sõnadega, et raske oleks olnud mitte ära armuda,“ rääkis Kristel.
MSN-is suheldi napp kaks nädalat kui otsustati kokku saada. Et Kristelil polnud võimalust pikemat puhkust võtta ning mehel samuti ei saanud neist kumbki teise kodumaale sõita. Otsustati kohtuda hoopis üheks nädalavahetuseks mõnes Euroopa linnas, kuhu oleks mõlemal lihtne tulla.
Koos valiti väjla Belgia pealinn Brüssel ja et naisele kordagi ei tulnud pähe, et nad reaalses elus omavahel äkki ei klapi, broneeriti hotellitubagi kahe peale.
„Kohtusime lennujaamas reede õhtul natukene peale kaheksat, kui jõudis kohale tema lend. Tegelikult sain siis juba esimesest hetkest aru, et see pole minu unistuste mees. Kogemus on mulle näidanud, et säde kas tekib kohe või ei teki üldse mitte, aga otsustasin siiski mitte kohe minema jalutada vaid vaadata, mis edasi saab,“ jutustas ta.
Et kohe mitte koos hotelli suunduda tegi naine ettepaneku mõnes restoranis õhtust süüa ja alles siis vaadata, mis edasi saab. Asja sellest aga ei tulnudki, sest internetis kõrvust tõstvatena mõjunud meelitused olid tavaelus Kristelile liialt pealetükkivad ning mehega polnudki millestki mõistlikust peale naise ilusate silmade ja kauni naeratuse rääkida.
„Hull plaan see oli, aga ütlesin talle seal otse ära, et mina temaga hotelli ei tule ja mingit suhet meil olema ei saa. Ta härrasmehelikult pakkus mulle siis välja, et ma võin tema hotellibroneeringu saada ning ta otsib omale uue ööbimiskoha, kuid eelistasin minna ise mujale, et ta ka ei teaks, kus ma olen,“ selgitas naine.
Kell oli kümne lähedale, kuid Kristel üksinda, kohver näpus, võõras linnas öömaja otsima asus. Kahes esimeses hotellis olid kohad täis, kolmandas leidus vaba tuba.
Asjad ära pandud, otsustas ta otsida esimese ettejääva pubi, et enne magamaminekut üks drink teha ning juhtunu üle mõelda. „Tol hetkel mõtlesin ainult, et millesse ma ennast mässinud olen. Lennata kellegi võõra pärast teise riiki ning siis avastada, et ta ei sobigi mulle ja veeta ülejäänud nädalavahetus üksi ringi ekseldes. Masendus oli peal,“ tunnistas ta.
Ometi meenutab Kristel seda kohtumist pigem positiivse õpetliku loona nendel hetkedel, kuid reaalsustaju kipub jälle kaduma ning mõni hullumeelne plaan pähe tulema.
Kallid lugejad, kirjeldage ka oma meeldejäävaid kohtinguid!
Sirle Laane
Pole eriline kohtamaskäija inimene üldiselt ja suhted on siiani tekkinud kui iseenesest. Seegi kord oli nii. Hääletasin kord ühel suvisel pärastlõunal kodulinna poole ja mind võttis peale lõbus noormeeste seltskond, kes oli ääretult sõbralik ja üldse väga mõnus. Tavaliselt ma hoidun hääletades purjus seltskondadest, aga seekord tundsin, et põdemiseks ei ole põhjust ja hüppasin peale! Tutvumise käigus selgus, et meil on nii mõnigi ühine tuttav kogu seltskonna peale ja eriliselt sain jutule just autojuhiga-kes loomulikult ka kaine oli. Õhtul avastasin end nendega kohalikust klubist ja järgmisel hommikul põrutasime juba kõik koos Lõuna-Eestit avastama-sinna nad nimelt suundumas olidki, kui mind peale korjasid. Ütleks, et selle autojuhiga oli meil selline romantiline seiklus 3-päevase kohtingu näol meile mõlemile uut kohta avastades:P
Üks mitte nii romantiline, kuid siiski mainimist väärt kohting oli mul ühe noormehega, kellega elame eri linnades. Otsustasime poolel teel kokku saada ehk siis linnakeses, mida mina absoluutselt ei tundnud. Kuidagi õnnestus meil teineteisest totaalselt mööda rääkida ja ma jõudsin sinna 7 tundi enne kokku lepitud aega! Sain siis rõõmsalt 7 tundi külma talvise pakasega selles võhivõõras linnas seigelda. Istusin vist kõik kohvikud ja pubid seal läbi, isegi surnuaias käisin!
Kui lõpuks kohtusime, siis oli see rõõm oo kui suur!