Alkoholivaba elu
- Kategooria: Tervis & sport
Hiljuti lahvatanud Prisma-skandaal sundis mind mõtlema eestlastele ja nende suhtele alkoholiga. Valdav osa internetikommentaare antud teema kohta olid stiilis „Ma ei tarbi küll ise väga alkoholi, saan ka seda mujalt kui vaja, aga mind jubedasti häirib, et nii suures poes pole üldse alkoholi“. Millest on siis ometi tulnud selline suhtumine, et igas normaalses poes müüakse alkoholi? Iga normaalse peo osa on alkohol? Iga normaalne inimene tarvitab alkoholi? Alkohol on siiski sõltuvust tekitav mõnuaine, mille tarbimise tagajärjel inimesed surevad nii haiguste kui ka joobest tekkinud mõistuse kadumise tõttu, mil pussitatakse omaenda sõpru ja sõidetakse surnuks väikeseid lapsi. Alkohol purustab peresid ja joobes inimeste teod tekitavad tihti hingelisi traumasid, millest ei toibutagi. Ometigi on alkohol niivõrd populaarne. On inimesi, kes ütlevad, et nende igaõhtune pudel õlut ei lähegi kirja kui alkohol – samal ajal on teaduslikult tõestatud, et just tihe lahja alkoholi tarbimine on see, mis kahjustab eeskätt seedeelundkonda ja tekitab maksatsirroosi ohu. Kange alkoholi põhjustatud aju hääbumisest ja vähiohust siinkohal rääkimatagi.
Keskmine eestlane joob 13 liitrit viina aastas. Tundub ebanormaalselt suur arv? Siit tuleb aga tegelikult rahvastikust maha võtta veel need täiskasvanud, kes üldse alkoholi ei tarbi ning sealt arvest suureneb teiste tarbimine veelgi. Siia tuleb veel ka lisada iga eestlase ära joodud 74 liitrit õlut aastas. Kas meil ka üldse millegi muu kui alkoholitarbimise jaoks aega jääb?
Vestlesin kahe naisega, kes on tänapäeva ühiskonnas anomaalia. Nad on karsklased selle sõna kõige puhtamas tähenduses – ei tilkagi alkoholi mõnu eesmärgil. Sellest hoolimata elavad nad täisväärtuslikku elu.
Kristiina, 29 aastane, on karsklane olnud seitsmeteistaastasest saadik. Enne seda oli tema suhe alkoholiga nagu tavalisel noorel neiul – sõpradega koos olles sai ikka ühtteist proovitud. Kristiinal on tõsiselt vedanud ka oma abikaasaga, kes jagab tema vaateid elus ning ei tarbi tilkagi alkoholi. Nii ei ole nende kodus see probleemiks. Ka nende pulmad said peetud täiesti alkoholivabalt. „ Meie sõbrad ja sugulased teavad meid piisavalt, et oli juba ette aimata pulmade toimumist alkoholivabalt. Leidus muidugi ka üks inimene, kes oli end juba enne pidu veidi turgutanud. Aga üldiselt oli meie pulm suurepärane ja kõigil oli väga tore. Pärast tuldi isegi ütlema, et poleks ealeski uskunud, et pulmad ilma alkoholita nii lõbusad võivad olla.“ Kuna Kristiina on oma elu alkoholivabalt üsna kaua elanud, ei leidu ka väga „meelitajaid“, kes prooviks teda alkoholi jooma sundida. „ Üldiselt kõik meie sõbrad teavad meie arvamust asjast ja osa neist isegi jagab sama elustiili. Kord uute tuttavate juurde minnes oli juhus, kus peremees tõi pudeli veini välja. Kuuldes aga, et meie ei tarbi, viis häbelikult pudeli tagasi. Kuigi mul pole selle vastu midagi, kui teised mõõdukalt joovad, seda sai ka neile öeldud.“ Väike viinapudel on aga külmkapis ka Kristiinal: „Kompresside tegemisel ja nii kasutan viina ikka. See pole mõnu eesmärgil tarbimine, see ei kuulu minu põhimõtte alla. Samuti kasutan vahel toiduvalmistamisel alkoholi, et saavutada maksimaalselt head maitset“.
Ille, 35 aastane, on karsklane olnud 15 aastat. Enne seda sai nagu Kristiinagi seltskondlikult ühtteist trimbatud. „Nii purjus, et järgmine hommik oleks paha olla, pole ma oma elus mitte kunagi olnud“. Kuigi Ille mees ise vahel võtab pudeli õlut ja sünnipäeval ehk pitsi viinagi, suhtub ta naise alkoholivabadusse toetavalt ja mõistvalt. „Sama ei saa öelda teiste inimeste kohta. Kogu aeg meelitatakse seltskonnas jooma. Vahel lausa ähvardatakse,“ räägib naine väikse pettumusega hääles. Kuid Ille on õppinud selliseid inimesi ignoreerima ning viimasel ajal on neid üha vähem ja vähem. „Alkoholi ei leidu meie majapidamises üldse. Ma ei kasuta seda ka toiduvalmistamisel. Kõike annab asendada, kookides rummi asemel rummiessents ja nii. Ei ole õnneks ka keegi meile pudelit kinkinud“.
Minu jaoks on suur rõõm tõdeda, et kuigi selliseid inimesi nagu Ille ja Kristiina on vähe, neid siiski leidub. Nad on eeskujuks meile kõigile, olles kaunid ja lõbusad ning sõprade poolt armastatud ka ilma alkoholita.
Kadri Kask
Mina võin öelda, et ma olen karsklane..teinekord, kui kuskil midagi pakutakse, siis vb maitsen lonksukese, et lihtsalt teada, mis maitsega mingi jook on, aga sellega ka kõik piirdub.
Olin 6 aastane, kui jõin kogemata Gin'i limonaadi pähe. Ja see tunne ei olnud üldse hea. See oleks juhtunud nagu eile. See soe tunne, mida alkohol tekitab, ei ole minu jaoks meeldiv surin
