Tänapäeval on leiutatud igasuguseid erinevaid vahendeid, et enda keha ja nahka hooldada ning tuhandeid eri variante kuidas end meikida.
Koorimis- ja epileerimiskreemid, kortse tasandavad maskid, higilõhna neutraliseerijad, juuksepikendused. Kõik need ilunipid olid tuttavad juba muinasajal Egiptuses.
Egiptuses olid väga hinnatud erinevad iluprotseduurid. Isegi surnule pandi hauda kaasa kosmeetikavahendid. Üllataval kombel võis tollasest kaasavarast leida paljusid asju samu mis on kasutusel meil tänapäeval. On teada, et egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid. Suur osa nendest on kasutusel ka tänapäeval. Tolle aja suurim ilufriik, Kleopatra, on järeltulevatele põlvedele üles märkinud oma iluretseptid. Ripsmete ja laugude värvimiseks kasutas Kleopatra galeniiti, laovoldist üleval pool kasutas ta sügavsinist ning alalaol eredat rohelist tooni. Huulevärvid valmistati rasvadest, mis tooniti ookervärviga ookerpunaseks. Rasvased huulevärvid pakiti karpi või roogtaimede vartesse. Silmade meikimiseks kasutati algselt vaid kaht värvi, musta ja rohelist. Musta antimoniga rõhutati kulmude kuju. Laule kanti ohtralt rohelist malahhiitpuudrit, mis ühtlasi kaitses päikese ja ka kärbeste eest. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta. Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Lauvärvidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedast. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Üks muistsete egiptlaste põhimõte: ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist, puhtast ja hästilõhnastatud inimkehast (egiptuse ülikud kümblesid 1–3 korda päevas), väärib järgimist tänapäevalgi.