Vaikne ja lilledesse mattunud Ventspils
- Kategooria: Reisijutud
Selleks, et suvepuhkust nautida ning argirutiinist välja saada ei pea tingimata kaugele sõitma. Vähemalt mitte suvel, kui Baltimaades leidub mitmeid pisikesi linnu, kus aeg maha võtta, ringi vaadata ning varbad vette pista.
Üheks selliseks on väike, umbes Pärnu suurune linn Läti läänerannikul, mis kannab nime Ventspils. Pealinnast Riiast umbes kahetunnise autosõidu kaugusel paiknev asula on muutumas eestlaste seas üha populaarsemaks. Põhjuseks ilmselt Riia külje all asuva Jurmala ülerahvastatus, kaks aastat tagasi avatud laevaliin Saaremaa-Ventspils ja linna odavam hinnatase võrreldes suuremate suvituskohtadega.
Mingil määral võibki Ventspilsi võrrelda meie Pärnuga, sest kahel linnal on mitmeid ühiseid jooni- sadam, liivarand mere kaldal, korrastatud promenaad, palju parke. Sellest hoolimata tuntakse Ventspilsi pigem tööstus- ja sadamalinnana kui kuurortina ning sarnasused ülalpool loetletuga piirduvadki, kuid erinevusi on sootuks rohkem.
Ventspils kannab täiesti õigustatult Läti lillepealinna tiitlit ning kohalikud on selle üle väga uhked. Haljastusega on piinlikult palju vaeva nähtud, kõikjale jagub hiiglaslikke lilleampleid, lillepeenraid ning skulptuure, mis vastavalt autori fantaasiale vormitud kas loomi või inimesi kujutavateks.
Linna arvukatesse parkidesse võib jalutama jääda tundiseks ning neisse lisandub skulptuure juurde igal aastal, selle tarbeks korraldatakse konkursse. Nii võib mööda linna jalutades leida näiteks hiiglasliku lõngakera ja vardad, saapad ja kübara, sea-aastat sümboliseeriva põrsa ning puidust ja kivist disainitud punase pingi. Ning muidugi mitmeid lehmakujusid, mis püsitatud kunagi „Lehmade paraadi“ raames.
Lausa kohustuslik on ära käia Ankrute pargis. See kujutab endast 50 hektari suurusele maale rajatud haljasala, kust leiab ankruid pisikestest kuni mitmetonnisteni välja. Kõik tänavad on sillutatud kividega või korralikult asfalteeritud, ka parima tahtmise juures ei leia kuskilt maha visatud prahti ja ärasoditud pinke, mis Eesti linnapildis niivõrd tavalised on. Alguses võtab selline läbimõeldus ning hoolitsemine oma kodukoha eest tummaks, kuid peale esimese vaimustuse möödumist hakkab tunduma natukene võltsina. Kuid tänu suurele sadamale ning sadamamaksudele saavad lätlased omale priiskamist lubada.
Seda, et Venstspilsis igav hakkaks, karta ei maksa. Vaba aja veetmise võimalused on seal sama läbimõeldud kui linnakujunduski ja tegevust jätkub pea igaühele. Linna keskele on rajatud suur lastepark, mida reklaamitakse kui 0-18 aastastele sobivat ajaveetmispaika. Lapsel jätkub seal tegevust terveks päevaks. Linnaservas paikneb ekstreemspordikeskus, kus peale batuudil hüppamise saab erinevate sõiduvahenditega kõrgest mäest alla laskuda. Linnal on olemas olümpiakompleks, lõbustuspark, veepark, skate-park ja dužunglirada. Sestap sobib Ventspils puhkamiseks eelkõige rahu otsivatele lastega peredele, sest mudilastel tekib roheluse ja atraktsioonide keskel tunne justkui oleks sattunud paradiisi.
Pettuma peavad need, kes otsivad linnast metsikut ööelu ning võimalusi pidutsemiseks. Juba päevavalguses vaikne Ventspils oleks öösiti justkui välja surnud. Ainsaks laupäevaõhtuseks meelelahutuseks osutus linna südames jalakäijate alal toimunud jazz-kontsert, mille tarbeks oli otse tänavale püstitatud vabaõhulava ning selle ette kümnetes ridades toolid pealtvaatajate jaoks. Kuid südaööks sai seegi läbi ning suurem osa baare-pubisid sulges samuti oma uksed.
Sirje Laane