Sellest hetkest alates, mil mõistsin, kui ilusad ja luksuslikud näevad välja kõik L`Oreali tooted - huulepulkadest kuni kreemipurkideni, tekkis minus veel suurem huvi need kõik järgi proovida. Kuigi minu meigikotis on alati olnud koht L`Oreali kuldse pakendiga huulepulkadel ning juuksed olen samuti selle firma värvidega värvinud, siis see suur vaimustus tekkis alles mõni aeg tagasi. Ma ei taha mõeldagi, mis jubedus kreemide ja palsamite sees on, aga täna (ja üleüldse) võin meigitoodete koostise pealt silma kinni pigistada ning keskenduda nende ilusamatele omadustele.

Sellest, kui väga mulle peavõrud meeldivad, kirjutasin selles postituses (LINK). Ühtlasi olin sellel ajal ka ideealse peavõru otsingutel, aga poes ei torganud midagi ilusat silma (ainult printsessidele mõeldud liblikatega variandid). Umbes kuu aega tagasi leidsingi oma ehtesahtli sügavustest üles pildil oleva peapaela, mille meisterdasin endale aaaastaid tagasi. Siis jäi see justnimelt sahtlipõhja, elas üle arvukad kolimised ja igasugused moe ehteröögatused ning tänavu suvel on tema hiigelaeg!

Käes on jälle see aeg kuust, kus räägin nendest asjadest, mis on saanud tühjaks. Missugused on mu lõppmuljed? Kas ostaksin midagi uuesti?

Minu meigisahtlist ei moodusta väga suurt osa päikesepuudrid ja põsepunad. Kuigi need annavad näole värvi ja sära ning meeldivad mulle siiski tohutult, on need alati kuidagi tahaplaanile jäänud. Olen ikkagi rohkem huulepulga- ja lauvärvifänn... Siiski tundsin erinevatest värvidest, pakenditest ja firmadest puudust ning nüüd on mul rõõm olla kahe uue komplekti omanik. Ja nendest täna räägingi.

Kui mõni minu lemmikutest beauty-gurudest laeb YouTube üles video stiilis "what`s in my bag" või "what`s in my beauty bag" on see esimene kõikidest teistest klippidest, mida uudishimuga vaatama hakkan. Eelmisel aastal näitasin oma ilusat Zara musta käekotti selles postituses siin(LINK) ning sellest ajast saati on see olnud minu absoluutne valik. Lausa selline, et ma väevõimuga ladusin oma rahakotid, meigikotid jpm sellesse sinisesse Michael Korsi iluduse (khmmm... pärit Egiptuse turult)

Suvi on olnud... suvine! Nagu piltideltki näha, olen söönud palju (hunnikuteviisi) mustikaid ja arbuuse ning muidugi maasikaid, mureleid, virsikuid - mis küll enne jäädvustamist on otsa saanud. Mulle meeldivad kõige rohkem ikka nö metsa- või põllulilled, aga kui minu emale kingiti sületäis roose, siis võttis sõnatuks küll. Ja jasmiinipõõsas! See õitseb otse mu akna all ning kutsub alati möödaminnes nuusutama :) Pildile on jäänud ka kesköised muffinid - ääreni šokolaadi täis ning mööda ei saaks vaadata ka minu uutest lemmikutest, Tommy Hilfigeri kingadest. Need on ilusad sinised ja nii mugavad. Ning viimaseks... et suvist jooki natuke särtsakamaks muuta, pistsin paar lilleõit jääkuubikuvormi ning hiljem kuubikud joogiklaasi sisse - nii lihtne ja kihvt väike trikike :)

Eelmise aasta lõpus soetasin endale kiidetud MAC fix+, millest lähemalt olen rääkinud selles postitus. Kokkuvõtvalt on see sprei, mida võib kasutada enne meiki ja pärast meiki, niisama värskendamiseks ning ka lauvärvi tooni intensiivistamiseks. Lumene lauvärvi aluskreem on olnud minu meigisahtlis juba tükimat aega - umbes kaks aastat. Neid kahte kasutan koos siis, kui soovin efektsemat ning püsivamat silmameiki. Fix+ hoolitseb, et lauvärv oleks eredam ning primer selle eest, et kogu kupatus ka püsiks.

Minu lemmikpostitused nii enda kui teiste blogides on sellised, mis räägivad hetke lemmikutest. Selle blogi viimane jäi vist aga aprillikuusse ning nüüd on tagumine aeg jälle rõõmu pakkunud toodetest rääkida. Seekord aga natuke teises võtmes - nimelt kajastan kõike seda, mida olen armastanud sellel suvel. 

Pärast päikesevanni kasutan ma tavaliselt kahte niisutavat ja rahustavat toodet - Carribean Breeze aaloegeeli ja The Body Shopi mango iluõli. Aaloegeeli on kõige parem hoida külmkapis, sest siis on selle värskendav toime kahekordne. Sellel on mõnus spreikork, millega on mugav üle keha lasta ning siis sisse määrida. See jahutab, niisutab ja leevendab päikesepõletust (või lihtsalt päikest saanud nahka). Ja lõhnab värskelt, aaloeselt :D Mangolõhnalist iluõli määrin peale juba hiljem. Päevitunud nahal kumab õli kenalt vastu ning juba paar piiska on üliniisutavad. Beautifying oil on ühtlasi ka universaalne - sobib kasutamiseks kehale, näole ja juustele. Üldiselt tänuväärne asi, aga 100 ml kulub kiirelt ning täishinda selle eest, leian mina, pole mõtet maksta.

Juunis sai tühjaks omajagu tooteid ning mõne pärast oli eriti kurb meel.. Näiteks Organixi argaaniaõli ja sheavõiga palsam ja šampoon olid minu juustele väga meeltmööda. Kui keegi soovib enda kiharatele midagi väga väga väga toitvat, siis jah, need kaks on ainuõige valik. Nii kreemjast ja "rasket" šampooni nagu see, pole mina enne näinud, seda pidi lausa pressima pudelist välja.

Kordamine on tarkuse ema - mulle ei istu väga tsitrulised lõhnad, aga The Body Shopi pink grapefruiti sari on erand. Kevadel kasutasin sama sarja kehavõid, mis oli veidi lahjem kui tavalised TBSi võid. Viimane jättis mulle oma värske ja hapuka lõhnaga hea mälestuse ning eelmise kuu alguses soetasin endale ka kehakoorija ja -sorbeti.

Olen salamisi alati imetlenud venelannade ilu - kui on pidupäev (või kui ei ole), siis näevad nad välja nagu tõelised kuningannad. Venelannade kõrval on minu jaoks alati olnud võrdväärne, kuid tuhat korda müstilisem araabiamaade naiste graatsia. Kuigi üks minu lemmikraamatuid "Tuhat hiilgavat päikest" ei ole mitte midagi glamuurset ega kadestamapanevat.. ning samuti ei ole seda ka minu hiljutine loetud teos "Printsess Sultana tütred" - mõlemad räägivad selle kultuuri naiste igavesest karjuvast ebaõiglusest, siis võime korraks ikkagi ahhetada. Ja mille muu, kui nende tugevate naiste ilu, traditsioonide, tarkuse ja kõhutantsu üle.

Ma jumaldan tumedaid küüsi. Tihtipeale lakin küüned lihtsalt musta värvi, kannan neid paar päeva ning siis lakin küüned veel ühe kihi musta värvi ja matistava pealislakiga üle. Nii võin vabalt käia "uues kuues" tumeda maniküüriga nädal aega jutti.

Minu südames on küll 90ndad, see tähendab PEAVÕRUD tagasi! Aastaid tagasi, kui olin ehk 5-aastane,  nägin ühte tütarlast kandmas nii "uhket ja moodsat" peavõru. Ise ei osanudki sellele imeasjale nime anda, kuid katsusin järjepidevalt oma emale selgeks teha, mida ma just nägin ja et mul on seda kohe kindlasti vaja. Noh, ja juba järgmisel päeval käisin uhkelt ringi - peavõru peas. Kuid selle ehte tõeline aeg tuli alles põhikoolis, kui kõik klassiõed neid uhkusega kandsid. Üsna pea vajusid need jälle unustusse, sahtli põhja ning nüüd on mul küll kuri tunne, et need tuleb sealt heaga välja koukida.

Esiteks soovin teile head jaanipäeva!
Mina olen igaljuhul jõudnud oma maakodusse - käinud saunas ja mere ääres - ning sellest kohast siin Muhumaal ilusamat ja mõnusamat kohta (minu jaoks) ei ole olemas :) Kaasas on hunnik raamatuid ja paar ajakirja. Minu tegemisi saab ikka näha minu Instagrami kasutajalt (link) ning aeg-ajalt lappan kauneid pilte ka Tumblris (link). Noh, ja muidugi on paar huvitavat postitust soojas ka!