Hei!

Kuna homme on järjekordne Adrenalin Arena Baltic Master 2015 kus ka Timmo osaleb, otsustasime juba täna Sõmeraplu lähedusse valmis. Siis ei pea hommikul vara kodust sõitma hakkama ja saab asja rahulikumalt võtta + lisa lõõgastus :D

Nagu teate, oli meil täna jälle krossipäev. Jube mugav, et ei pidanud hommikul vara kodust sõitma, sai rahulikult kaheksani põõnata ja ilma vaeva nägemata ka küllusliku hommikusöögi osaliseks saada. Ja lõpuks jõudsime veel kiirelt kohale ka!

Oi ma olin elevil, kui SmartPosti automaadist Kairi saadetud kingituse, mille võitsin tema blogi loosist, välja võtsin ja kodus lahti harutasin! Juba pudel ise nägi luksuslik välja, kuigi millegi pärast arvasin selle klaasist olevat.

Olen viimasel ajal mõelnud trenni minemise peale. Vaatasin ka erinevaid rühmatreeninguid, aga no ei tahaks minna. Ma kohe kardan seda. Kindlasti kõik kes seal käivad on algusest peale, ehk sügisest, kohal käinud ja "edasijõudnumad". Mis mõttega mina, füüsilise koormuse võõras inimene, ikka sinna hingeldama lähen.

Kuna külmkapis oli veel kohupiimapastat järel, otsustasin midagi küpsetada, enne kui säilivustähtaeg kätte jõuab. Algul arvasin, et teen tavalise kohupiimakoogi, siis mõtlesin, et miks teha lihtsat, kui saab ka raskemat teha... nii nagu ma tavaliselt mõtlen. Tegemise ajal kahetsen, kui söömiseks läheb, olen enam kui rahul.

Küsisin mõnda aega tagasi oma Facebooki lehel, et kas oleks huvi söögikohtade arvustuste kohta ja lõpuks otsustasin esimese postituse ära teha.

Ega me väga tihti terve perega väljas söömas käi, ühes kuus vast 2-3x, suvel rohkem.
Lastega koos käies on väga suureks plussiks, kui kohvikus/restoranis on mängunurk. Aga toit võiks alati hea välja näha ja hästi maitsema. Esimese kõhutäie söön alati silmadega!
Ega toidu maitsvust, kui sellist väga kindlalt hinnata ei saagi, kõik oleneb maitsmismeeltest, harjumustest ja isudest.

Nagu te mäletate, küsisin eile oma FB lehel, milliseid täidiseid teha leivakoorukeste sisse. Ega ma nende täpset nime teagi :D Sain üllatavalt palju retsepte ja ideid. Tegin siis kolme erinevat varianti, vastavalt sellele, mida kodus parasjagu leidus. Katsetamisplaani jäi veel rodu variante, aga eks proovin kunagi ka need järgi.

Nii muuseas, Seppälast mõõda jalutades, märkasin sokke. Selliseid mõnusaid pakse ja sooju. Kujutasin kohe ette, kui mõnus oleks need õhtuti raamatut lugedes jalga tõmmata. Valikus olid roosad valgete täppidega ja hallitriibulised. Võtsin mõlemad, sest hind oli hea (2€ sentidega) ja sokid olid armsad, paksud ja niiii pehmed.

Hei-hei!

Täna oli Adrenalin Arenal järjekorde lastehommik, kus ka meie osalesime. Või no kui täpsem olla, siis ikka lapsed :D Mina olin põhimõtteliselt kuiv pealtvaataja ja lõpu poole ka "kurviturva". Timmost pole vist üldse mõtet rääkida, tema sai kõige suurema vati. Daisy sõidab meil alles rihmaga ja Timmo oli siis see järeljooksja. Peaks mainima, et Daisy sõidab juba päris kiiresti - kiiremini kui mõne mehe jalad joosta jõuavad...aga see selleks :D

Kõik teevad uueks aastaks igasugu põnevaid liste. Mina teen sel korral listi raamatutest, mille tahaksin läbi lugeda.

Tegelikult mul selline raamatu list on pidevalt olemas. Kogun siis sinna erinevaid raamatuid, ka neid, mida olen kuulnud/näinud kedagi soovitamas. Tavaliselt mul kaovad need nimekirjad ära ja siis hakkan otsast peale. Nüüd on mu nimekiri kindlas kohas ja hakkan neid siin järgemõõda maha kriipsutama.

Ütlen kohe ära, et kui teile ei meeldi vingumine, pasundamine või halva noodiga targutamine, eriti laste kasvatamise alal, ärge edasi lugege! Ausalt!

Mul vahel tõusevad lausa ihukarvad püsti kui mõnd ekstreemsemat intsidentsi seoses kasvatamatute lastega näen. Muidugi, lapsed pole oma kasvatamatuses ise mingit moodi süüdi, põhivastutus on siiski vanematel. Meie järeltulijad on sellised, milliseks meie oleme neid nii-õelda voolinud. Õige käitumine tuleb kaasa kodust, mitte emaüsast.

Tere!
Hakkasin siin mõtlema piltide lisamisest blogisse.

Viimasel ajal, nagu te ka ise märganud olete, on mul päris paljud postitused tulnud nii õelda alasti, pildivabalt. Nagu ka see postitus. Aga no mis pildi ma ikka siia panen. Mõni teema on kohe selline et pole mingit pilti juurde panna. Mõnda aega tagasi mulle meeldis hirmsasti neid GIF-e kasutada. Nüüd enam mitte. Mõtlen, et parem ei lisa midagi kui endal pilti panna pole. Muidugi, kui kirjutada mingist tootest, oleks ilma pildita postitus poolik.

Minu jõulukinkide hulgas oli ka Ilustuudio kinkekaart. Kõik on muidu tore ja hea aga nüüd seda ilusalongi kodulehte uurides olen jõledamat moodi kõhklema hakanud. Google ka eriti midagi ei anna. Miks ma siis kahtlen? Vat ma pole selline inimene, et laotan oma keha kellegi lauale, õeldes tehke mis tahate, ma olen teie kätes :D Kui ma kellegi endale ligi lasen, siis valin ja uurin väga põhjalikult.

Vanasõna ütleb "Kingitud hobuse suhu ei vaadata!", ega ma ka ei vaata, tahtsin praegu topelt kinkide üle arutleda. Ma ise pole küll kunagi ühtki kinki topelt saanud, aga peale allolevat telefonikõnet, mõtlesin, kui tihti sellist olukorda reaalselt siiski juhtub.
16-ndal detsembril helistas ema:

Eile, enne Timmo ema juurde minekut, käisime Viljandist läbi. Kujutate ette millised ummikud...Viljandis!! Parkimiskohti polnud, poe järjekorrad olid meeletud. Ka endal tuli mõnes poes pikad minutid seista. Oma viga, et osad asjad jätsin viimasele minutile. Järgmine aasta hakkan kinke juba jaanipäeval varuma! Nagu iga aasta, eks! 2015 a raudselt seisan "sama targalt" 23-ndal detsembril poejärjekorras, aga see-selleks! :D