Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Ja tuligi suvi!
Hei-hei!
Lõpuks siis kaua oodatud suvi! Ei tohi küll ära sõnada, aga ilmselt seda ei jagu kuigi kauaks. Nii siis kartusest suvest täitsa ilma jääda, pakkisin asjad, et kella viiest saaks sõitma hakata. Kuhu mujale, kui telkima. Seekord otsustasime Peipsi järve äärse kasuks.
Seni, kuni mina asju pakkisin, läksid lapsed suurest rõõmust liigagi elevile. Kohe nii elevile, et nad enam ise ka ei andnud enam aru, mida korda saadavad. Mida rohkem keelasin, seda pöörasemalt hullama hakkasid. Lõpuks ütlesin, et kui asi nii jätkub, lähen ma üksi telkima.
Kristella: "Kellega meie siis koju jääme?"
Mina: "Issiga!"
Krsitella: "Hehh, sa ei oska grillidagi!"
... ja nad jätkasid samas vaimus. Ime pole, nad teadsid, et nälgasuremis ohus ei lähe ma kuhugi.
Otsisin rmk aladelt välja sobiliku telkimisala ja selleks osutus piltide põhjal Karjamaa telkimisala. Kuna härrastele see paik ei sobinud, pidime umbes 20 km tagasi sõitma ja lõpuks maandusime Kauksi telklaagris, kus maksime telkimise eest, auto eest, küttepuude eest ja ma ei tea mis maksud meid veel homme ees ootavad! telgist väljaronimismaks?
Kuna mina olin täna asjade pakkimise peaspetsialist, ei läinud kõik nii nagu vaja. Esiteks ajasin õue peal ümber grilli, mille pidin tühjaks kallama ja autosse pakkima. Tõstsin siis süte kotti ja läksin käsi pesema. Järgmise hooga tõstsin juba grilli autosse ja selle komplekteerimine jäi nii nagu jäi. Ilmselt kaks vajaliku resti vedelevad siiani õue murul. Õnneks Timmo suudab kriisiolukordades väga hästi rahuliku meele säilitada ja ta suunas mind kerematele töödele (loe:madratsit pumpama) seniks kuni ta McGyveri moel grillresti lõkke kohale kinnitas - keevitustraatidega muideks. Kaasa võetud grill aga seisab nukralt pinkide kõrval. Sellega pole meil seekord miskit peale hakata.
Õnneks on meil siin mänguplats, kust olen juba kahel korral lapsi, õigemini Daisyt, päästmas käinud. Esimesel korral ei saanud ta ronimisredelist ise alla. Tõstsin ta alla ja manitsesin teda nii kõrgele mitte ronima. Daisy aga küsis selle peale, et milleks need siia siis üldse pandud on!? Teisel korral lõi ta oma nina vastu Kristella pead ära ja tal hakkab üsna kergelt ninast verd jooksma. Õnneks ta ei küsinud, milleks tal vanem õde üldse olema peab :D
Eks näeb mis homne ja ülehomne päev endaga toob :)
Kes teil tavaliselt grillimise enda peale võtab, teie või meespool?
Millises Peipsi äärses kohas telkinud olete?
