Hei-hei!
Lõpuks sain mõneks ajaks arvuti taha istutud ja mõned pildid sorteeritud ja üle vaadatud. Kuna eile jõudsime öösel ühe paiku koju, magasime terve perega hommikul kümneni välja. Nii mõnus! Laste jaoks oli see rekord magamine! Ma ei mäletagi kunas või kas, nad üldse nii kaua maganud on.

Hommikupoolikul uimasime niisama ja lõunast tuli Timmol mõte, et võiks lapsed rajale motikaga sõitma viia. Plikad olid ideest muidugi vaimustuses. Laste sõiduplaan levis kiirelt edasi ja lõpuks oli raja ääres väikestviisi sugulaste kokkutulek või nii :D

Kuna tädisid-onusid oli raja ääres palju, oli meil Timmoga ka lihtsam - palju abilisi ja pildid said ka tehtud. Ma sain isegi aega lilli korjata! Kuna fotokas oli rändav, ei tea ma piltide autoreid :D Ja vahet polegi, peaasi, et fotod olemas on! :D

Seda karikakra pilti vaadates just meenus, et ma unustasin enda korjatud kimbu autosse. Ei tea kas kõlbab veel vaasi panna või on ära närbunud? :D

Lapsed on tublid sõitjad, isegi Daisy sai rajale lubatud. Muidugi, jooksmist oli kõvasti, eriti Timmol. Esialgu jagasime raja pooleks, et poolt rada turvab Timmo, poolt mina. Minu osast pool sai osavalt ja sujuvalt kaasaelajate turvamiseks libistatud. No pole see jooksmine minu teema, kohe võhm väljas :D Lapsed sõidavad nii kiiresti, annab neil kannul siblida. Pole ime, et Timmo on arvestatava rannavormi saavutanud, alles ta oli ju saja kilone :D Kui tahate kaalu langetada, pange lapsed sporti tegema!

Kui sõidud sõidetud, oli Timmol kohe uus plaan varnast võtta - lähme kalale! Eks tema olegi suuresti see pere tegevuste ülal hoidja. Ja noh, kui kalale, siis peab ju järve ääres grillima ka. Kristella tahtis jalgratast ka kaasa. Nii nad siis vahepeal sõitsid ja jooksid metsavahe teel.
 

Varsti nad tulid hirmsa jooksu ja kisaga: "Me leidsime ühe asja. See elab ka!!" Mul juba käis jutt südame alt läbi. Aga noh, kõigest konnapoeg oli. Kujutate ette, isegi Kristella tahtis teda sülle võtta! :D
Tegime mõned pildid ja panime konnakese turvaliselt põõsa alla, sest kõikidel loomakestel ja putukatel on oma kodud kus keegi neid ootab. Kui nii poleks, hakatakse neid kindlasti koju - meie koju - tassima :D

Väidetavalt meie jutt (loe: tühi mula) pidavat Daisyt segama, siis tema otsis põõsastest omale sobivama ja vaiksema koha. Istus siis seal kivil oma toiduga ja nautis elu:

Ja kala püüdsime ikka ka. Saime lausa kaks haugi.

Täna oli nii mõnus ja vaikne ilm. Tuli kohe tahtmine telkima minna. Järgmine nädalavahetus äkki?