Lapsed on nüüd koos tänasega lasteaiast 6 päeva kodus olnud. Tegelikult vähe, aga üsna piisav selleks, et nad parajalt ära metsistuksid. Kui tavaliselt mu preilisid kiidetakse kui tublid, sõnakuulelikud ja rahulikud nad on, on mul viimased päevad küll tunne, et nad on täiesti normaalsed rüblikud. Enamgi veel!

Nad ei taha, et ma neil hommikul juukseid kinni paneks. Kui ma suudangi patsi vajalikuse neile selgeks teha, siis mõne aja pärast on juuksed ikka lahti harutatud. Nii nad siis jooksevad õhtuni nagu Mowglid ringi. Tihtipeale palja ülakehaga, sest "nii palav on" ja nende arvates ei lase tavaline puuvillane T-särk piisavalt õhku läbi :D Ma loodan, et teismeeas nad hoiavad riideid siiski vajalikul määral seljas.

Eelmisel suvel käisin lastel väljas koguaeg sabas, aga nüüd ma olen asja lõdvemalt võtnud ja lasknud neil ka omal käel "areneda". Kui ma parasjagu ise lastega väljas pole, siis jooksen maja erinevate akende vahet ja karjun: "Laaaapseeed?        Ahahh...mängige, mängige!"
Enamjaolt jooksevad nad ise üksteist taga ajades ja röökides ümber maja. Seni, kuni ma kuulen hääli, on kõik korras. Lisaks on meil üsna hästi toimiv naabrivalve vanaema- ja vanaisa näol olemas.

Tavaliselt tulevad lapsed tuppa nagu põrsad - jalad kuni põlvedeni mustad. Kätest ja näost rääkimata. Vahest olen nad sellises seisus valgete linade vahelt tabanud.

Lisaks kipub sõnakuulmine ära ununema. Ma räägin mõnda asja 75x ja ikka neil läheb see suures mänguhoos meelest. Ega neil palju piiranguid polegi: üksteist ei tohi lüüa, putukaid ja loomi ei tohi piinata ja tiigi juurde ei tohi minna kui mind pole sellest teavitatud.

Kui nad peavadki tunnikese toas olema, nt kui ma süüa teen ja tunnen, et ma ei jõua samaaegselt hakkida ja neid jälgida, siis on õige pea ving lahti, et nemad pole ÜLDSE väljas saanud olla.

Ükspäev püüdsid nad vanaisa abiga tiigist linaskipoja. Esialgu muidugi käskisin kala kohe tiiki tagasi viia, sest vaeseke tundus kuidagi kahtlaselt kuiv ja ehk oleks saanud päästa mis päästa annab. Muidugi ma ei saanud Daisy pisaratele vastu ja linask elab nüüd oma eksklusiivsete pruutidega meie akvaariumis. Peab tõdema, et ta tunneb end teiste seas kui kala vees :)
Täna jooksis Kristella pealaest jalatallani tilkudes tuppa.
Mina: "No mida??"
Kristella: "Ma käisin korra basseinist läbi!"
!Pange tähele: mina isiklikult olevat lubanud!!
Hiljem selgus, et keegi oli ämbritäie vett koridori visanud kuna käis ka veesõja mängimine.

Homme on lasteaiapäev ja nad saavad vabapidamiselt mõneks ajaks jälle tsiviliseeritud keskkonda.

Kuidas Teie lapsed suvele reageerivad?