Nagu ma juba viimases postituses mainisin, siis käisime sellel nädalavahetusel kahekesi Pärnus. Ainus mille me ette planeerisime oli laupäevane koht ööbimiseks. Sain sünnipäevaks hotelliveebi (link) 100 eurose kinkekaardi ja see hetk tundus just sobiv selle realiseerimiseks. Panin siis otsingusse, et 05.06 minek ja 07.06 tulek. No ühtegi vastet ei tulnud..

Vastuse sain ainult siis kui otsingusse ühe päeva paketi valisin. Kuna me reedel jõudsime üsna hilja, siis mõtlesime, et oleks totter see kinkekaart ainult paari tunni peale raisku lasta. Ostsime siis laupäevaks enda arust vinge "juuniorsviidi paketi" Strand Hotelli (link). Paketi hind oli 88€ ja ootused tegelikult suhtelised kõrged.. Olenemata sellest, et ma eriti eeltööd teha ei jõudnud. Esimese öö pidime mööda saatma siis väheke spontaansemalt. Meil läks selles mõttes hästi, et sõbranna Käta oli nõus meile Pärnusse umbes üheksa paiku vastu tulema ja juhendas meid Villa Wesseti (link) juurde. Sealt saime õnneks kohe toa (65€). Tegemist oli küll kõige pisema toaga hotellis ja sellel oli hämmastavalt nutikas (loe:naljakas) planeering aga me jäime uskumatul kombel väga rahule!

Paremat pilti sellest toast teha ei olnud võimalik, sest see lihtsalt oli niiiiiiiiiii pisike! Tegelikult oli toas kõik olemas : garderoob, külmkapp, voodi, wc ja duššinurk. Nagu pildilt näha, siis saab voodis lebotades teise inimese tegemisi dušši all näha. Päris hea suhte vürtsitamiseks?! 

Hotell oli hubane ja armas, teenindus suurepärane ja voodi mõnusalt pehme! Mulle meeldis see, et sai lõpuks normaalselt kaisus magada, sest tegemist oli päriselt ka ühe suure voodiga. Tavaliselt on need tihtipeale kahest kokku lükatud. Me kõik oleme ilmselt sellises maganud ja teame täpselt kui ebamugav on sinna vahesse vajuda..

Hommikusöögile me Wessetis ei jõudnudki. Selle kohta ei oska ma kahjuks kommentaare jagada. Teised teadsid aga kiita küll! Suures tuhinas tormasime kaubamajakasse, et mulle bikiinid osta. Suutsin need maha unustada ja lootsime Strandi pisikeses spas siiski natukene mullivannis lebotada ja massaažidesse minna. Kella kahest tegime check in'i. Meid teenindas väga üleolev teenindaja retseptsioonis! Rääkimata sellest, et ta meie broneeringut ei näinud ja arvutist ülesse ei leidnud, siis ei vaadanud ta mulle vestlemise ajal isegi kordagi silma. 

Läksime siis "juuniorsviiti" ja esimesena tundsime sellist "seisnud toa lõhna". Okei, okei.. Tegime akna lahti. Kuna tegemist oli läbi kahe korruse toaga, siis läksime ka ülesse korrusele uudistama. Meil oli kaks eraldi voodit! Helistasin siis alla retseptsiooni ja uurisin, et ehk saab kuidagi ümber vahetada.  Ei saa! Lükkasime siis voodid kokku ja palusime tuua ühe teki lisaks, et see siis voodi keskele laotada. Tuju oli endiselt hea. 

Uurisime siis toas olevaid juhendeid mis kõik kenasti kilekaante vahele olid pandud. Seal seisis telekapuldi juhend, konditsioneeri juhend, tuppa toidu tellimise juhend (7 euri tuppa toomise eest), kilekott, ümbrik ja tagasiside jaoks mõeldud ankeet. Hoolitsuste kohta midagi öeldud ei olnud. Telekas oli neil uhke süsteem, et sai lugeda hotelli kohta ja konverentsisaalide kohta jnejne. Ka sealt ei leidnud me selle kohta infot. Kui helistasin, et uurida, et kas spa eksisteerib, siis sain teada, et taolisi asju tuleb lugeda all retseptsioonis. Tubades seda infot ei ole. Otsimise käigus leidsime garderoobist näiteks eelmiste külaliste poolt tühjaks joodud Gini purgi. Õõõõh.

Me marssisime siis wellness centerisse sisse ja küsisime lihtsalt seal olnud teenindajalt, et kas mõnda hoolitsust tänase/homse päeva jooksul on võimalik saada? Ükskõik millist! Saime praktiliselt kohe omale klassikalised massaažid ja seda siis üksteise järel. Oh, super mõtlesin mina! Massöörid olid seal tõesti head! Niiii mõnus ja lõõgastav oli! Peale seda suundusime siis spasse. Nonii. Esimene pisem bassein oli täiesti okei ja inimesi oli üldse spas vähe. Tundus nagu selline koht, et võiks lebotada küll. Enamus inimesi olid mullikas, sinna me ei mahtunud. Läksime siis suurde basseini. Appikene kuidas see haises kanalisatsiooni järgi! Me tulime jalamaid basseinist välja ja tegime minekut. Ainus mida ma spa juures kiita julgen on aurusaun! See oli mõnus.

Hiljem käisime väljas söömas ja kui hotelli tagasi jõudsime, siis kiikasime ka üleval korrusel olevasse vannituppa. Kõik oli täitsa okei. Ainult konditsioneer puhus nii külma õhku ja kinni ei osanud me ka seda kuidagi panna. Sai kõik "off" nuppu meenutavad nupud läbi klõpsitud aga ei miskit. Üleval korrusel oli soe ja all nagu külmkapis. Läksime sooja dušši alla ja siis pugesime põhku. 

Hommikul saime ärgata mõnusa kanalisatsiooni haisu peale. Seda muideks eelmisel õhtul ei olnud! Mulle tundub, et seda dušši ei olnud lihtsalt pikka aega keegi kasutanud ja sellest see ka tekkis. Aknad jälle lahti ja tuulduma! 

Tegime juba enne viimast check outi aega sellest hotellist minekut. Ainukesed keda ma kiita saan on massöörid ja siis see teenindaja seal wellness keskuses. Nemad olid tõesti super!

Keegi blogi lugejatest soovitas meile sellist toredat kohvikut nagu Komfek. Sinna me siis sammud seadsimegi. Peale seda oli päev kohe palju, palju parem! Seal oli kõik paigas : äge interjöör, teenindus ja toidud! Soe terrass ja kodused tervislikud toidud tõid naeratuse suule. Meie tellisime siis hommikusöögiks mandlijahust pannkooke ja omletti. Need olid juba nii kenasti serveeritud! Ja need kohvitassid.. Oeh!

Kõik oli imemaitsev! Aitäh Sulle soovituse eest armas lugeja ja aitäh Komfek suurepärase võõrustamise eest!

Kui olime kõhud täis söönud, siis oli aeg see kuidagi "maha raputada". Tekkis idee minna ratsutama. Natukene guugeldamist, kõnesid ja plaan paika saigi. Me läksime Juurimaa Talli (link). Telefonile vastas hästi tore ja sõbralik naine kes meid hea meelega külla ootas! Muide.. Samas tallis käivad ratsutamas ka Kiku ja Kaku. Üllatuseks saingi mina just Kaku võistlushobusega sõita. 

Loomade eest oli nii kenasti hoolitsetud, tall oli puhas ja sealsed lapsed tundsid kõiki hobuseid läbi ja lõhki. Ka paisid ja musisid said nad palju!

Võtsime siis igaüks tallist omale hobuse, viisime platsile ja seadsime ennast üksteise järele ritta. Me läksime metsa tunnisele matkale. Ausalt öeldes oli see sellel korral natuke hirmutav, sest teised hobused jooksid meile poole tee peal hirnudes metsa vahelt järgi. Nad pidi omavahel sõbrad olema ja väidetavalt tahtsid meiega kampa lüüa. Minu hobune oli kõige kiirem ja ta pidigi olema selline kes tahab alati kõige ees kõndida. Sellepärast oli natukene keeruline teda teiste sabas hoida. Äge oli ikka!

Aga ega mul väga rohkem lisada ei olegi. On natuke selline viu, viu, vu postitus aga tagasi Strandi ma küll ei läheks!

Mis oli kõige spontaansem asi mida Teie viimati tegite?