Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Puhkepäev on spordipäev
Tegin lastele suure hurraaga täna vaba päeva. Eile õhtul, kui lapsed kodus olid, teatasid, et homme, ehk siis täna, pidavat spordipäev olema. Nojahh, ma pole korralikult laste kaval silma peal hoidnud. Aga et spordipäev siiski kaasa teha - tore sündmus ju - helistasin hommikul lasteaeda, et uurida täpsemaid kellaaegu ja õigeks ajaks ikka staadionil olla.
Panime spordiriided selga ja võtsin ka fotoka ühes, et hiljem mõlema rühma grupilehtedele pildid teistele vanematele vaatamiseks üles laadida. Lapsed olid kõik nii tublid ja püüdlikud. Kaugustki hüppas mõni juba üle 2m. Kusjuures ma jäin lausa mõtlema, et ei tea kui paljuks ma ise võimeline olen. Ma ei hakanud seal laste ees proovima ka, pärast oleks silmad häbi täis olnud :D
Ma pole kunagi teab mis hea sporditulemustega olnud. Mis sest, et pikad jalad ja sale keha. Mitte et see minu arvates määrav peaks olema :D Eks ma siis panustan oma tütardele, nemad tunduvad minust atsakamad olevat. Vähemalt tahtmist on neil kõvasti. Ja egas mul muud olegi, kui neid igale poole kohale tarida.
Lõpuks said vabatahtlikud staadioniringi joosta. Neli julget võtsid pakkumise kohe vastu, Kristella nende hulgas. 
Kuna kolm väiksemat rühma läksid varem lasteaeda tagasi ja Daisy jäi minuga, läks ka tema vabatahtlikute ringile. Ta muidugi väsis lõpu poole ära ja Kristella rühmast üks väike džentelmen ulatas abivalmilt oma toetava käe. No see oli nii armas! Tulid siis koos käsikäes joostes :)
Siinkohal tahan öelda, et selle väikse poisi vend on mul samuti südame alt soojaks teinud. Kui Kristellal sünnipäev oli, kutsus ta Kristella rühmast välja, et talle õnne soovida pisike kingitus anda. Ma esiti mõtlesin, et Kristella on äkki mingi pahandusega hakkama saanud. See oli tõeliselt armas žest. Seda enam, et me muud moodi tuttavad pole, ainult lasteaias aeg-ajalt kohtume. Ja tema eas noormees on võtnud vaevaks ühe "tite" sünnipäeva meeles pidada. On ikka toredaid lapsi olemas!
Kristella puhkab peale väsitavat jooksu oma koibi:
Mõne tunni pärast lõpetan Facebookis käiva tenniste kingiloosi ära ja lapsed läksid Timmoga kalale. Jepii, raamatu lugemine võib alata!
