Tere tulemast EEVA blogikeskkonda! Siin saad lugeda ja jälgida eevakate huvitavaid blogisid erinevatest valdkondadest. Blogide jälgimine on väga lihtne, kliki soovitud blogi juures lingile "Jälgi antud blogi" ja me saadame sulle alati kirja, kui blogisse uus postitus laekub. Kui soovid samuti EEVA blogikeskkonnas blogima hakata, siis võta meiega ühendust. Tule jälgima ja ka ise blogima!
Vaata kindlasti ka teisi suurepäraste blogide kataloogi, kuhu oleme sinu jaoks kokku kogunud lugemisväärt blogid.
Tänane puhkepäev
Hei!
Lapsed on juba pea kaks nädalat kõikidel tööpäevadel lasteaias käinud. Viimasel ajal olen tohutuid väsimusemärke näinud. Hommikuti oli raske ärgata (jah, mul ka :D) ja õhtul tahtis jonn hirmsasti majja tulla. Oli aru saada, et lapsed on väsinud. Teisipäeval saigi selgemaks, et kaua oodatud puhkepäevad saavad võimaldatud kolmapäeval ja neljapäeval.
Tegelikult nüüd mõtlen, et alles nad said peaaegu terve nädala Jurmala spa tarvis vabaks. Eks nad ole harjunud, et nädalas korra saavad ühe vaba päeva lisaks nädalavahetustele. Mul on hea meel, et ma seda neile võimaldada saan, varsti lähevad kooli ja siis peavad käima esmaspäevast-reedeni ja kedagi see väsimus ei huvita.
See-selleks. Tänase puhkepäeva plaanid olid mul tehtud. Mõtlesin ratastega matkarajale minna. Üks ots peaks olema 6 km ringis + 5-7 km rabarada, mille oleks pidanud jalgsi läbima. Kõva puhkus küll, eksole! :D Aga lapsed nii ootasid seda. Pidime veel lõunasöögi kaasa võtma ja pikniku tegema. Hommikul aga vihma sadas ja oligi plaan luhtas. Arvasime, et lükkame matka siis lõunasse või õhtusse.
Mingi aeg aga Timmo helistas, et ta tuleb täna varem ja võiks Pärnusse minna. Tal pidavat seal paar asjatoimetust olema ja hiljem saaks ujuma minna. Ka hea plaan! Poole tunni pärast asusime teele. Täna oli ujumas väga vähe rahvast ja seda parem meile. Möllasime seal mitu head tundi. Veetorud olid lemmikatraktsioon nr 1! Nagu alati! Mina oma lühikese mäluga ronisin kõige esimesena musta torusse. Lihtsalt oli selline tunne, et olen seal enne käinud ja ilmselt polnud hull, sest eluvaim ju tänaseni sees. See hetk, kui toru pimedaks läks, sain aru, et mäletan valesti. Lisaks olid seal kahtlased heliefektid :D Ega midagi enam teha polnud, küüned mul ka nii head pole, et tuldud teed tagasi ronida. Tegelikult sain Livus korraliku põhja alla ja polnudki nii hull - lasin kohe mitu-mitu raksu. Homme on kindlasti kõhulihased valusad. Veetorudest alla laskmine treenib ikka korralikult.
Peale ujumist:
Lõpuks olid lapsed omadega läbi mis läbi. See kui nad tunnise sõidu ajal terve tee magavad on supeluks ikka küll. Koju jõudes kanti Daisy kätel voodisse ja ta magab siiani. Nüüd mõtlengi, et ei tea kas magab hommikuni või ärkab öösel :D Ehk peaks ta üles kupatama?!
Homse vaba päevaga ehk tuleb see rabamatk ikka ära, kui ilm võimaldab :)
