Helistasin täna Hambakliiniku registratuuri, et aeg hambaarstile panna. Minu arsti ei pidavat pikalt majas olema ja kuna ma ei osanud ise 18 arsti vahel valida, lasin registratuuritädil oma pakkumise teha. Soovitas esimesena uut arsti, kelle juurde saaks juba homme. Siis ütles: "Aga ta on mees, te kindlasti ei taha." Nii kui ta arvas, et mulle see ei meeldiks, pidin ma kohe pikemalt mõtlemata ütlema: "Jah, ta sobib mulle!" No selleks, et mitte tema arvamusega nõustuda :D Kui ta poleks seda maininud oleks ma ilmselt naisarsti eelistanud. Ma ei teagi miks, ma pole ju meeshambaarsti juures käinud. No mees oma teistsuguse jõuga ja mine sa tea, puurib võib-olla Makita`ga :D

Siin oleks paslik ka mu esimene ja tänaseni viimane meesarsti kogemus ära mainida. Läksime suure hurraaga sünnitama, Kristellat siis. Kaks naist võtsid meid vastu. Üks palus alakeha paljaks võtta ja pikali minna. Ma olin nii rahul. Mõtle kus vedas, polnudki meesarst. Tegin mis kästud ja ootasin harkis jalgadega ja ukse poole suunatud palja alakehaga ülavaatust. Ma veel mõtlesin milline haige ülevaatusvoodi paigutus ja lootsin, et keegi ei kavatse sealt uksest sisse astuda.
Varsti astus siis õige arst sellest samast uksest sisse - meesarst! Õnneks kaine mõistus hoidis mind kiljumast ja kätega privaattsoone kinni katmast tagasi :D See oli nii piinlik, et ma ei tahtnud isegi surnud olla! Olla surnud alasti ja harkis jalgadega oleks veelgi piinlikum. Mis mul muud üle jäi, pidin isegi iga tunni tagant laskma tal avatust katsuda.
Sama arstionu abistas ka sünnitusel ja pärast tegi õmblused. Õmblemine võttis muidugi jube kaua aega, õmblusmasinaga oleks vast kiiremini saanud :D
Aga see selleks.

Eks näis kuidas homme hambaarstil läheb. Nagu teate, on mul hambaarstide ees paaniline hirm. Alati, kui olen aja kirja saanud panna, hakkab kõhus keerama ja samuti ka hambaarsti külastushommikul ja ukse taga olen juba päris hirmul. Aga mitte midagi pole teha - tuleb minna!

Kas te käite mõne meesarsti juures ja milliseid kogemusi teil seoses nendega on olnud?